FANDOM


Blue sky, white-gray clouds

Taevas

Taevas on maa pealt üles vaadates nähtav ilmaruumi osa, mis päeval näib harilikult sinakana.

Sageli esinevad taevas veest kondenseerunud pilved, muud nähtused vikerkaar, halo, välk ja virmalised. Öisel ajal tundub taevas mustana, võib selgelt näha Kuud, tähti ja muid taevakehi.

Maa taeva sinine värv tekib Päikese kiirguse hajumise tõttu atmosfääris. Ilma atmosfäärita oleks taevas vaadates must tähine taevas, juhul kui seda ei valgusta Päikese ere valgus. Päikese valgus on valge, see koosneb seega valgetest lainepikkustest. Värvidel on konkreetne lainepikkusega valgus, sinisel valgusel on lühim lainepikkus, punasel pikim. Kui valgus langeb osakestena Maa atmosfääri, hajub see laiali eri suunas. Maa atmosfäär hajutab sinise valgusega lainepikkusi kõige tugevamini, seega jääb sinine valgus vaatajale näha igast nurgast.

Päikesetõusu või -loojangu ajal peab valgus atmosfääris läbima pikema vahemaa ja enamik sinisest lainepikkusest läheb täielikult laiali ning taevas näib kollasena, oranžina või punasena.

Mitmed mütoloogilised jumalused on seotud taevaga, näiteks egiptuse mütoloogias oli Horos taeva ja Päikese jumal, vanakreeka mütoloogias Zeus taeva ja äikese jumal ning vanarooma mütoloogias Jupiter Zeusi vastand.

Vaata ka Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.