| República de Chile (hispaania) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Himno Nacional de Chile" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Santiago | ||||
| Rahvaarv | 17 574 003 (2017) | ||||
| Pindala | 756 102 km² | ||||
| Ajavöönd | UTC −4 | ||||
| Ametlikud keeled | hispaania | ||||
| Rahvuspüha | 27. aprill (iseseisvuspäev) | ||||
| Rahaühik | Tšiili peeso (CLP) | ||||
| Liiklus | parempoolne | ||||
| Tippdomeen | .cl | ||||
| Suunakood | 56 | ||||
Tšiili on riik Lõuna-Ameerikas. Tšiili paikneb pika, kitsa ribana Andide ja Vaikse ookeani vahel. See piirneb põhjas Peruuga, kirdes Boliiviaga ja idas Argentinaga, lõunas Drake'i väin. Tšiili hõlmab ka Vaikses ookeanis paiknevad Desventuradose ja Juan Fernándeze saarestiku ning Salas y Gómezi saare ja Lihavõttesaare.
Geograafia[]
Tšiili topograafiline kaart
Tšiili pindala on 756 102 km², millega on see pindalalt maailmas 39. kohal. Lisaks nõudleb Tšiili 1 250 000 km² suurust ala Antarktikas. Maismaapiiri kogupikkus on 7801 km, millest suurema osa moodustab piir Argentinaga (6691 km). Tegemist on pikkuselt kolmanda kahe riigi vahelise maismaapiiriga maailmas. Lisaks piirneb Tšiili Boliivia (942 km) ja Peruuga (168 km). Rannajoone pikkus on 6435 km.[1]
Tšiili pikkus põhjast lõunasse on 4,270 km, samas kui keskmine laius idast läände on vaid 177 km. Tšiili lõunapoolseim koht on Tulemaa saarestikus asuv Hoorni neem (-55.98°, -67.29°).
Tšiili pinnamoes domineerivad kolm põhja–lõunasuunalist pinnavormi, milleks on Andide mäestik idas, keskorg keskel ja rannikuahelik läänes. Need pinnavormid ulatuvad pikisuunas läbi viie geograafilise looduspiirkonna, milleks riik tavaliselt jagatakse. Viis piirkonda põhjast lõunasse liikudes on Norte Grande (kuni 27° S), Norte Chico (27°–33° S), Zona Central (33°–38° S), La Frontera (38°–42° S) ja kõige lõunapoolsem Sur (42° S kuni Hoorni neemeni).[2]
Peaaegu 80% Tšiili territooriumist on mägine. Tšiili Andides asub enam kui 600 vulkaani, millest mitmed on ka praegu aktiivsed. Kõrgem mägi on Ojos del Salado (6893 m), mis on kõrgeim aktiivne vulkaan Maal.
Tšiili lõunaosa on osa Patagooniast. Sealne kõrgeim tipp on Monte San Valentín (4058 m). Tšiili ja Argentina piiril asub 16 800 km² suurune Patagoonia jääväli, mis on lõunapoolkera suurim jääväli väljaspool Antarktikat.
Tšiili põhjaosas asub Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb väljaspool polaaralasid. Keskmine sademete hulk on seal 15 mm aastas, kuid mõnedes kohtades sajab aastas 1–3 mm või ei saja üldse.
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Tšiili jaguneb 15 piirkonnaks.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Usundid[]
Rahvastikust on 66,6% katoliiklased, 17% protestandid, 4% muudest usunditest. Mitteusklikke on 12,4%.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond | Elanikke (2012) |
|---|---|---|---|
| 1. | Santiago | Santiago | 4 963 000 |
| 2. | Puente Alto | Santiago | 583 471 |
| 3. | Viña del Mar | Valparaíso | 331 399 |
| 4. | Antofagasta | Antofagasta | 330 000 |
| 5. | Valparaíso | Valparaíso | 280 000 |
| 6. | San Bernardo | Santiago | 269 000 |
| 7. | Temuco | Araucanía | 240 000 |
| 8. | Rancagua | Bernardo O'Higgins | 222 454 |
| 9. | Concepción | Bío-Bío | 207 000 |
| 10. | Puerto Montt | Los Lagos | 205 000 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Tšiili peeso (CLP).
Kultuur[]
Sport[]
Populaarsem spordiala on jalgpall.
Sümboolika[]
- Rahvuslill on tšiili lapageeria.
- Rahvusloom on guemal.
- Rahvuslind on andi kondor.
- Rahvuspuu on tšiili araukaaria.
Lipp[]
Võeti kasutusele 18. oktoobril 1817. Lipu sinine värv sümboliseerib taevast ja Vaikset ookeani, valge lumiseid Ande ning punane vabaduse nimel valatud verd. Valge täht tähistab progressi ja selle viis haru riigi viit ajaloolist piirkonda.
Vapp[]
Võeti kasutusele 26. juunil 1834.
Hümn[]
Riigihümn on "Himno Nacional de Chile". Sõnad Eusebio Lillo, viis Ramón Carnicer. Riigihümnina 1828. aastast.
Viited[]
- ↑ Chile. cia.gov. Vaadatud 22.2.2021
- ↑ Chile. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 22.2.2021