Svaasimaa riik Lõuna-Aafrikas. Piirneb idas Mosambiigiga ning lõunas, läänes ja põhjas Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Pealinn Mbabne.
Etümoloogia[]
Ajalugu[]
Pärimuse kohaselt on svaasi rahvas enne 16. sajandit rännanud praeguse Mosambiigi territooriumilt lõuna poole. Pärast mitmeid konflikte praeguse Maputo piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid u 1750 elama KwaZulu põhjaossa. Suutmata vastu seista suulude kasvavale jõule, asusid svaasid 19. sajandi alguses aegamööda elama praegusele Svaasimaale.
Nad kinnitasid kanda mitme võimeka liidri juhtimisel. Tähtsaim neist oli Mswati II. Tema juhtimisel laiendasid svaasid 1840. a-tel oma territooriumi edela suunas ja kindlustasid lõunapiiri suuludega.
Kokkupuude Suurbritanniaga algas Mswati II valitsemisaja alguses, kui ta palus Briti võimudelt Lõuna-Aafrikas abi suulude röövretkede vastu Svaasimaale. Mswati II valitsemisajal asusid Svaasimaale elama ka esimesed valged. Pärast Mswati surma sõlmisid svaasid leppeid Briti ja Lõuna-Aafrika võimudelt mitmes küsimuses, sh iseseisvuses, eurooplaste pretensioonides loodusvaradele, haldusvõimus ja julgeolekus. Lõuna-aafriklased haldasid svaaside huvisid 1894–1902. 1902 võtsid juhtimise üle britid.
1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. a-te algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sh ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis.
Geograafia[]
Suurim järv Mnjoli veehoidla. Suurimad jõed Komati, Mbuluzi, Lusutfu, Mkhondvo ja Ngwavuma.
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Riigi parlament on kahekojaline Libandla.
Haldusjaotus[]
Svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks, mis jagunevad omakorda 55 2. järgu haldusüksuseks (tinkhundla).
- Hhohho ringkond
- Lubombo ringkond
- Manzini ringkond
- Shiselweni ringkond
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Rahvused[]
Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%). Väiksemal arvul elab Svaasimaal tsongasid ja Euroopa päritolu inimesi.
Tervishoid[]
Svaasimaal on AIDSi epideemia. 26,1% täiskasvanutest on nakatunud HIVi. See on kõrgeim näitaja maailmas. Kahekümnendates aastates noortest on nakatunud rohkem kui pooled. AIDSi tõttu on riigi keskmine oodatav eluiga vaid 32 aastat, mis on madalaim maailmas.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond | Elanikke (2005) |
|---|---|---|---|
| 1. | Manzini | Manzini | 110 537 |
| 2. | Mbabane | Hhohho | 76 218 |
| 3. | Big Bend | Lubombo | 10 342 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Svaasimaa lilangeni (SZL).
Kultuur[]
Sport[]
Sümboolika[]
Rahvuslind on aedturako.
Rahvusloom on Thomsoni gasell.
Lipp[]
Võeti kasutusele 6 X 1968. Lipu keskmise, kõige laiema horisontaaltriibu punane värvus sümboliseerib mineviku lahinguid, üla- ja allääre sinine rahu ja stabiilsust ning kitsad kollased triibud Svaasimaa looduvarasid. Punasel väljal on kilp, mille must ja valge värvus sümboliseerivad musta ja valge rassi inimeste sõbralikku kooselu, ning kaks oda, mis sümboliseerivad kaitset riigi vaenlaste eest.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1968. Vapikilpi hoidev lõvi sümboliseerib kuningat ja elevant kuninga ema. Traditsiooniline svaaside kilp sümboliseerib kaitstust. Suled kilbi kohal tähistavad kuninglikku peakatet. Valgel lindil kilbi all on svaasikeelne rahvuslik deviis "Siyinqaba" ("Me oleme kindlus").
Hümn[]
Riigihümn on "Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati". Sõnad Andrease Enoke Fanyana Simelane, viis David Kenneth Rycroft. Riigihümnina 1968. a-st.