FANDOM


Map of Great Plains

Suure tasandiku kaart

Oglala National Grassland

Suure tasandiku maastik Nebraskas Oglala rohtlakaitsealal

Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool ja Mississippi jõest läänes. Suurem jagu sellest on kaetud preeria, stepi ja rohtlaga. USA osariikidest jäävad Suure tasandiku alale Colorado, Kansas, Lõuna-Dakota, Montana, Nebraska, New Mexico, Oklahoma, Põhja-Dakota, Texas ja Wyoming, Kanada provintsidest Alberta, Manitoba ja Saskatchewan. Mõned geograafid arvavad Suure tasandiku hulka ka osa Mehhiko territooriumist, kuid paljud peavad piiriks Rio Grande jõge. Piirkonnas on laialdane rantšopidamine ja põllumajandus. Rohtlad ja preeriad on ühe vähem kaitstavad bioomid, kuna suurema osa maast hõlmavad põllud ja karjamaad.

Geoloogia Edit

Suur tasandik on läänepoolseim osa Põhja-Ameerika suurest Sisetasandikust, mis ulatub itta Apalatši platooni.

Kliima Edit

Suure tasandiku piirkonna kliima on piirkonniti erinev. Talved on enamjaolt väga külmad ja karged ning suved kuumad ja niisked. Tuulepuhangud on sageli väga tugevad, eriti talvel. 100. meridiaan jagab Suure tasandiku kaheks, kus ühel pool sajab üle 510 mm/a ja teises alla 510 mm/a. Kõrgtasandikul, nt Lõuna-Albertas, Edela-Saskatchewanis ja Ida-Montas, valitseb poolkõrbeline stepikliima. Kõrgtasandikul esineb põuaperioode ja tugevad tuuled võivad tekitada tolmutorme. Suure tasandiku idapoolsema osa lõunaosas valitseb niiske lähistroopiline kliima ning kesk- ja põhjaosas niiske mandriline kliima.

Suurel tasandikul esineb kevaditi ja suviti palju äikesetorme. Suure tasandiku kaguosa on aktiivsemaid tornaado piirkondi maailmas ja seda piirkonda tuntakse ka kui Tornado Alley.

Ajalugu Edit

Esimesed paleoindiaanlased saabusid Suurele tasandikule üle 15 000 aasta tagasi. Suurel tasandikul elasid pms rändavad tasandikuindiaanlaste hõimud, nt mustjalad, vareseindiaanlased, siuud, šaieenid, arapahod ja komantšid. Idaosas elasid poolpüsivates elukohtades nt arikarad, mandanid, poonid ja vitšitad.

Esimese eurooplasena külastas piirkonda 1540 Hispaania konkistadoor Francisco Vásquez de Coronado, kes kohtus esimesena indiaanlastega. Umbes samal ajal jõudis Hernando de Soto Oklahoma ja Texase piiri alale. Hispaanlased arvasid, et Suure tasandiku piirkonnas asuvad mütoloogilised rikkad kullamaad Quivira ja Cíbola.

Järgmisel sajal aastal saabus karusnahakaubanduse rajades piirkonda tuhandeid Euroopa asunikke. Karusnahakütid külastasid paljusid piirkondi ja lõid korrapärased sidemed põliselanikega. Pärast USA Louisiana ostu 1803 viidi läbi Lewise ja Clarki ekspeditsioon, mille ülesandeks oli piirkonna uurimine.

1812 lõi Hispaania karusnahakaupleja ja maadeuurija Manuel Lisa Nebraskas Missouri jõe kaldale tähtsa karusnahakauplemis keskuse Fort Lisa. Karusnahakaubandus asulad olid sageli hilisemate asulate aluseks. 19. sajandil rändas Suurele tasandikule rahvastiku tohutu läände laienemise käigus tuhaneid ameeriklasi ja eurooplasi. Uued sisserändajad tõid kaasa haigusi, mis suretasid indiaanlased välja. Pärast Louisiana ostu suri rõugetesse pool kuni kakskolmandikku tasandikuindaalastest.

1870. aastatel rajatud raudteesüsteem tõi piirkonda jahimehi, kes tapsid naha pärast peaaegu kõik piisonid.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.