FANDOM


Large.mc.arp.750pix

Suur Magalhãesi Pilv

Suur Magalhãesi Pilv on Linnutee galaktika naabergalaktika Kuldkala ja Lavamäe tähtkujus. See on saanud koos Väikese Magalhãesi Pilvega nime portugali maadeavastaja Fernão de Magalhãesi järgi.

Suur Magalhãesi Pilv asub meist umbes 163 000 valgusaasta (50 kiloparseki) kaugusel ja kuulub koos Linnuteega Kohalikku Galaktikarühma. Suur Magalhãesi Pilv on Linnuteele läheduselt kolmas galaktika Amburi kääbusgalaktika (umbes 16 kiloparseki kaugusel) ja oletatava Suure Peni kääbusgalaktika (umbes 12,9 kiloparseki kaugusel) järel.

See on väike korrapäratu galaktika, mida mõnikord peetakse kääbusgalaktikaks. Selle läbimõõt on umbes 20 000–30 000 valgusaastat ja see hõlmab umbes 30 miljardit tähte. Suur Magalhãesi Pilv on Andromeeda, Linnutee ja Kolmnurga galaktika järel massilt neljas galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.

Suur Magalhãesi Pilv on vaadeldav lõunapoolkeral. See oli lõunapoolkera rahvastele kindlasti teada juba muinasajal, kuid sellest on jäänud vähe teateid. Seda mainis esimest korda 964. aastal Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi. Amerigo Vespucci mainis seda oma reisil aastatel 15031504. Aastal 1519 täheldas seda oma reisil Fernão de Magalhães, misjärel jõudis see laiema Euroopa kultuuriruumi ette.

Suures Magalhãesi Pilves paikneb taranteludu, mis on kõige aktiivsem tähetekkepiirkond Kohalikus Galaktikarühmas. Suures Magalhãesi Pilves asub kokku umbes 60 kerasparve, 400 planetaarset udukogu ja 700 hajusparve.

1987. aastal täheldati Suures Magalhãesi Pilves supernoovat, millele anti nimeks SN 1987A. See oli meile viimaste sajandite kõige lähemal paiknev supernoova.

Suure Magalhãesi Pilve näiv heledus on suurusjärgus 0,1, tänu millele on see kõige heledaim galaktika tähistaevas ja üks heledamaid süvataeva objekte. Heades tingimustes on võimalik vaadelda taranteludu palja silmaga. Binokliga on seda juba väga hästi näha ning lisaks on sellega võimalik tuvastada täheparve.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.