"The Silent Highwayman" (1858). Surm sõuab Thamesi jõel, nõudes elu neilt, kes pole maksunud jõe puhastuse eest. Ajakirjas Punch ilmunud joonistus.
Suur Lehk (inglise The Great Stink või The Big Stink) oli Kesk-Londonis 1858. aasta juulis ja augustis kuuma ilma ajal ägenenud reovee hais, mida oli tunda Thamesi jõe kaldal.
Probleem oli tekkinud juba paar aastat tagasi vananenud ja puuduliku reoveesüsteemi tagajärjel, mis suunas reovee otse Thamesi jõkke. Miasmiteooria kohaselt kutsus roiskunud hais esile nakkuhaigusi ja enne Suurt Lehka puhkenud kooleraepideemia.
Hais ja inimeste hirm sellest tulenevate mõjude ees ajendas tegutsema kohalikke ja riiklikke ametnikke, kes otsisid probleemile lahendust. Insener Joseph Bazalgette'i ettepanekul ehitati hiigelsuured pumbajaamad heitvee käitlemiseks enne selle jõkke jõudmist ja Londoni idaossa kandumist ning lõpuks mõõnaga merre valgumist.[1] Bazalgette'i projekt valmis lõplikult 1875. aastal.
Bazalgette'i töö tagas selle, et reovett ei juhitud enam otse Thamesi ja see tõi lõpu ka kooleraepideemiatele. Bazalgette'i väljatöötatud kanalisatsioonisüsteemi kasutatakse ka tänapäeval.
Viited[]
- ↑ "19. sajandi enimkardetud haigus". Vahitorn
Välislingid[]
- Halliday, Stephen (2013). The Great Stink of London: Sir Joseph Bazalgette and the Cleansing of the Victorian Metropolis. Stroud: History Press Limited. ISBN 978-0-7509-2580-8.