The Beach Boys esinemas
Surf rock, ka surfimuusika, on rokkmuusika alamžanr, mis tekkis 1950. aastate lõpus seoses California surfikultuuri ilmumisega. Surfimuusika muutus populaarseks 1960. aastate alguses ja see oli 1960. aastate esimesel poolel USA-s üks kõige populaarsemaid muusikažanre. Surfimuusikale on traditsioonilised lühike kestus, rõõmsameelne meloodia ja rock'n'rolli rütm.
1960. aastate alguses oli esindatud kaks surfimuusika vormi: instrumental surf, mida iseloomustab lainete loksumise heli jäljendav järelkõlaga kitarrimäng[1], ja vocal surf, kus instrumentaalmuusikale on lisatud mitmehäälne vokaalharmoonia. Instrumental surf'i pioneeriks oli kitarrist Dick Dale, kes arendas surfimuusika heli välja instrumentaalrokist, lisades sellele idamaiseid varjundeid. Dale'i singlit "Let's Go Trippin'" (1961) on peetud surfimuusika lähtelauluks. Tema pala "Misirlou" aga instrumental surf'i tuntumaks looks.
Surfimuusika saavutas üheriigilise tuntuse vokaalgruppide esile kerkimisega, milleks olid näiteks The Beach Boys ja Jan and Dean. Tuntumad instrumentaalgrupid olid The Ventures ja The Chantays.
Oma populaarsuse tipul võistles surf rock USA popmuusikamaastikul tüdrukute ansamblite ja Motowni ansamblitega.[2] Surfimuusika taandus 1960. aastate keskel Briti invasiooni algusega.
Viited[]
- ↑ Surf Music Genre Overview. AllMusic. Vaadatud 1.02.2017
- ↑ Geoffrey Himes. "Surf Music" (PDF). teachrock.org. Rock and Roll: An American History
| Rock-muusika |
|---|
| acid rock • alternatiivrokk • arena rock • art rock • blues rock • country rock • eksperimentaalne rokk • elektrooniline rokk • folkrokk • funk rock • garage rock • glämmrokk • gothic rock • grunge • hard rock • heartland rock • heavy metal • indie rock • instrumentaalrokk • kristlik rokk • noise rock • pop rock • post-punk • post-rock • progressiivne rokk • psühhedeelne rokk • punk rock • rock'n'roll • rockabilly • soft rock • space rock • southern rock • surf rock |