Surematus on igavene elu või võime elada igavesti. Kõige levinumad mõiste järgi tähendab surematus hinge või isiku bioloogilise surma järgset igavest olemasolu.
Peaaegu kõigi usundite ja idealistlikes filosoofilistes kontseptsioonides esineb inimese ajalilselt ja ruumiliselt piiratud olemasolu vastandumist ajatule. Surematusekujutlusi leiab juba kõige algelistematest kultuurides.
Bioloogiline surematus tähendab aeglast surma vananemise puudumise tõttu, mille võiks saavutada biotehnoloogia või molekulaarse nanotehnoloogia abil (tehnoloogiline surematus). Bioloogiliselt surematu on vähemalt üks looduses elav liik, meduus Turritopsis dohrnii.[1]
Viited[]
- ↑ "Surematu meduusi elu". Horisont, 1/2013