
Tunnistaja ütlustel põhinev visand mõrvarist

Sümbol, mida sodiaagimõrvar kasutas sõnumites allkirjana
Sodiaagimõrvar (Zodiac Killer) oli 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul USA-s California osariigis San Francisco piirkonnas tegutsenud sarimõrvar, kelle isik on siiani kindlaks tegemata. Kõik tema ohvrid olid juhuslikud ning mõned uurijad usuvad, et ta valis mõrvade toimumise ajad välja astronoomiliste märkide järgi. Tema ohvrite seas oli nii mehi kui ka naisi.
San Francisco politsei otsis sarimõrvarit enam kui 2500 kahtlusaluse seast, kelles seas oli mitu kindlat kahtlusalust. Veenvate tõendite puudumise tõttu on jäänud süüdlane kindlaks tegemata. Tolle aja kohtumeditsiiniekspertiis oli veel arengujärgus, mistõttu võidi arvatav mõrvar süütõendite puudumisel kahtlusaluste seast vabaks lasta. Paljud uurijad on jõudnud Sodiaagimõrvarit tuvastades ühe ja sama isikuni, kelleks on Arthur Leigh Allen, kes oli peamine kahtlusalune kolm aastakümmet. 2002. aastal tehtud DNA-uuring näitas aga, et ta oli ilmselt süütu.
Kinnitatud ohvrid[]
On kindlalt teda, et Sodiaagimõrvar tappis 1968. aasta detsembri ja 1969. aasta novembri vahel vähemalt viis inimest San Francisco lahe piirkonnas Napa orus, Benicias ja Vallejos. Ohvrid olid vanuses 16–29-aastat. Lisaks jäi kaks rünnakuohvriks jäänud inimest ellu. Koos nende viie mõrvaga seostatakse Sodiaagimõrvarit veel mitme teise mõrva või kadumisega, kuid tõendid nende kohta ei ole nii veenvad, et teda toimepanijaks pidada.
Sodiaagimõrvari kohta on mõned pealtnägijad tunnistusi andnud. Nende sõnul varjas mees oma nägu kapuutsiga ning ta oli kehakujult kergelt täidlane ja võimsa kehaehitusega. Üks pealtnägija nägi sodiaagimõrvarit ilma näomaskita: tema kirjelduste kohaselt oli ta lühikeste juustega noor mees, kes kandis paksude raamidega prille. Tema rünnakute viis muutus ning tema kasutatud mõrvarelvasid on peetud mõnikord erikummalisteks. Veretööd leidsid sageli aset veekogude ääres. Mõrvarit huvitasid noored paarid, eriti õpilased, ning ta sooritas mõrvad alati hämaras või pimedas täiskuu või tõusva kuu ajal.

Bryan Hartnelli kirjeldustel põhinev joonistus Sodiaagimõrvarist
- 20. detsembril 1968 tulistas Sodiaagimõrvar relvast 16-aastast Betty Lou Jenseni ja tema 17-aastast kaasõpilast David Arthur Faradayt Lake Herman Roadil Benicia linna piiril. Jensen püüdis põgeneda, kuid mõrvar tulistas teda seepeale viis korda selga. Ohvreid ei olnud seksuaalselt väärkoheldud. Ühtegi pealtnägijat mõrval ei olnud.
- 4. juulil 1969 jäid Sodiaagimõrvari rünnaku ohvriks Michael Renault Mageau (19) ja Darlene Elizabeth Ferrin (22) Blue Rock Springs Parki parkimisplatsil Vallejos. Tapja avas tule ilma hoiatuseta. Ferrin suri, kuid Mageau elas kuulihaavad üle ning kirjeldas hiljem tähelepanekuid mõrvari tegevuse kohta: mõrvar olevat pärast töö sooritamist oma autoni kõndinud ja aeglaselt eemale sõitnud.
- 27. septembril 1969 olid Bryan Calvin Hartnell (20) ja Cecelia Ann Shepard (22) piknikul Berryessa järve ääres Napa maakonnas, kui mõrvar neid valimatult pussitama hakkas. Ründaja oli oma näo kapuutsiga katnud. Shepard suri saadud vigastustesse, kuid Hartnell elas üle kuus selga saadud haava. Mõrvar jättis ohvrite auto uksele sõnumiks enda sümboli ja eelmiste mõrvade kuupäevad.[1]
- Taksojuht Paul Lee Stine (29) tapeti oma autos laskudega pähe 11. oktoobril 1969 San Franciscos Presidio Heightsi linnaosas. Stine'i rahakott ja võtmed olid varastatud ning suur osa tema särgist oli lõigatud katki. Noor tüdruk andis politseile kirjelduse taksole lähenenud mehest, kes oli riietatud musta. Politsei kuulis seda aga vääriti ja andis käsu otsida mustanahalist meest.
Muud võimalikud ohvrid[]
- Sodiaagimõrvarit seostati hiljem ka Santa Barbaras 4. juunil 1963 toimunud kahe noore üliõpilase Robert Domingosi ja Linda Edwardsi mõrvaga, kus tapja oli kasutanud poolautomaatset relva, tõenäoliselt vintpüssi. Rünnaku motiiv, valimatu vägivald ja paljud muud juhtumiga seotud asjaolud sarnanesid hiljem Sodiaagimõrvari sooritatud mõrvadega.
"Ta oli noor ja ilus. Nüüd on ta pekstud ja surnud. Ta ei olnud esimene ega saa olema ka viimane. Ma olen öösel ärkvel ja mõtlen järgmise ohvri peale ..."
- 30. oktoobril 1966 pussitati ja peksti surnuks 18-aastane õpilane Cheri Jo Bates kooli raamatukogu taga parkimisplatsil. Teda ei olnud vägistatud ega röövitud. Batesi mõrva ei ole võimalik ametlikult seostada Sodiaagimõrvariga, kuigi ta väitis aastaid hiljem saadetud kirjas tüdruku tapnud olevat. Mõrva järel saabus politseile esimene vihje anonüümselt isikult.
- Üheks võimalikuks Sodiaagimõrvari ohviks on peetud ka 1. mail 1967 tapetud Nikki Benedicti. Mõrvaril ja ohvril oli lühike võitlus jõekaldal Poway linnas Lõuna-Californias. Mõrvarelvana kasutati ilmselt väikest pussnuga. Meest, kelle tunnused sobivad Sodiaagimõrvariga, oli nähtud jälgimas Nikkit ja tema sõpru varem sel õhtul.
- Sodiaagimõrvarit on kahlustatud 6. septembril 1970 South Lake Tahoes Californias kadunuks jäänud 26-aastase Donna Ann Lassi tapmises. Mõned politseiuurijad on seda mõrva seostanud sarimõrvar Ted Bundyga.
- 22. märtsil 1970 õnnestus Kathleen Johnsil koos oma imikust tütrega Modestost idas maanteel State Route 132 neid röövinud mehe autost põgeneda. Naine andis politseile mehe kohta kirjelduse, mis sobis Sodiaagimõrvariga.
Sodiaagimõrvari sõnumid[]
Ülestunnistus[]
Pärast Cheri Jo Batesi mõrva saadeti Riverside'i politseijaoskonda järgmine kiri, mille arvatakse olevat kirjutanud Sodiaagimõrvar. Kiri saadeti anonüümselt ja see oli kirjutatud kirjutusmasinal.
"Ta oli noor ja ilus. Nüüd on ta pekstud ja surnud. Ta ei olnud esimene ega saa olema ka viimane. Ma olen öösel ärkvel ja mõtlen järgmise ohvri peale. Võib-olla on järgmiseks ilus blond, kes töötab lapsehoidjana lähedalasuvas väikeses poes ja kõnnib mööda pimedat tänavat igal õhtul umbes kell seitse. Või äkki on ta nägus brünett, kes keeldus, kui ma teda keskkoolis kohtingule kutsusin. Ma kavatsen lõigata tal ära kogu tema naiselikud osad ja jätta need kogu linnale näha. Nii et ärge tehke seda minu jaoks liiga lihtsaks. Hoidke oma õdesid, tütreid ja abikaasasid tänavatelt ja puiesteedelt eemal. Preili Bates oli rumal. Ta pakkus end tapmiseks nagu lammas. Ta ei osutanud isegi vastupanu. Esmalt lõikasin läbi tema auto jagaja keskjuhtme. Ootasin teda raamatukogus ja järgnesin talle kaks minutit hiljem. Ma pakkusin talle abi. Ta oli väga valmis minuga rääkima. Ma ütlesin talle, et minu auto on tänava ääres ja pakkusin talle kojusõiduks küüti. Kui me olime raamatukogust eemale kõndinud ütlesin talle, et on aeg. Ta küsis, et "milleks?". Vastasin, et tal on aeg surra. Ma võtsin tal kaelast kinni ja surusin käe tema suule. Teise käega hoidsin nuga tema kõril. Ta langes ilma vastupanuta. Tema rind tundus minu käte vahel väga soe ja tugev, kuid ainult üks asi mõlkus mul meeles. Tahtsin panna ta maksma alanduste eest, mida ta oli mulle aastaid varem põhjustanud. Ta suri piinarikkalt. Ta vingerdas ja vappus, kui ma teda kägistasin ning ta huuled tõmblesid. Ta lasi välja ühe kiljatuse ja ma lõin tema vaigistamiseks teda pähe. Ma pussitasin teda noaga ja lõpetasin töö, lõigates tal kõri läbi. Ma ei ole haige. Ma olen hull. Kuid see ei lõpeta seda mängu. See kiri tuleb avaldada kõigile lugemiseks. See võib päästa tüdruku alleel. Kuid see sõltub teist. See on teie otsus, mitte minu. Jah, tegin ka selle kõne. See oli vaid hoiatus. Olge valvel, ma varitsen teie tüdrukuid nüüd."
—[2]
Luuletus koolilaual[]
1967. aasta aprillis avastati Riverside City College'i raamatukogus koolilauale kirjutatud luuletus. Grafoloog Sherwood Morrill kinnitas, et luuletuse oli kirjutanud Sodiaagimõrvar.
"Veri purskab, tilgub, pritsib tema uue kleidi peale. Oh, see oli niikuinii punane. Elu vajub ebakindlasse surma. Ta ei taha surra. Seekord keegi leiab ta. Oodake vaid järgmist korda."
—[3]
Kirjad[]
Pärast mõrvade sooritamist saatis mõrvar San Francisco ajakirjandusele mitu kirja, millele oli allakirjutanud Sodiaagimõrvar. Ta pilkas ajakirjandust ja politseid ning kasutas palju peidetud tähendusega kummalisi kirjamärke ja astronoomilisi sümboleid, mis osutasid tema huvile astronoomia vastu. Esimene kiri, millele oli allakirjutanud Sodiaagimõrvar, saabus 1. augustil 1969. Kolm peaaegu identset kirja olid adresseeritud ajalehtede San Francisco Chronicle'i, San Francisco Examineri ja Vallejo Times-Heraldi toimetusele ning algasid kõik ühtemoodi: "Lugupeetud toimetaja, siin räägib Sodiaagimõrvar". Kirjades kirjeldati Sodiaagimõrvari kolme eelnevat mõrva ja paljusid üksikasju, mida vaid mõrvar ja politsei võisid teada. Kirjadega tuli koos salakirjas kirjutatud sõnum, milles võis mõrvar oletatavasti selgitada oma identiteeti. Sodiaagimõrvar nõudis, et kõik kolm ajalehte peavad salakirjad oma esilehel avaldama või ta tapab vastasel juhul 12 inimest.
Lahendatud salakiri[]

Sodiaagimõrvari esimese salakirja ingliskeelne võti
Kuus päeva pärast salakirja avaldamist ajalehes lahendas selle Salinasi linna kõrgkoolis töötanud õpetaja, keda aitas selle juures tema abikaasa. Sõnumi šifri lahti murdmise tegi raskeks asjaolu, et kirjutaja oli kasutanud ainuüksi tähe E märkimiseks 12 erinevat sümbolit. Lahendatud salakiri ei pakkunud aga teavet mõrvari identiteedi kohta. Lahendatud salakirja ligikaudne tõlge eesti keeles on järgmine: "Mulle meeldib inimesi tappa, sest see on nii lõbus. See on lõbusam, kui metsloomade tapmine, sest inimene on kõige ohtlikum loom. Tapmine annab mulle kõige põnevama elamuse. See on isegi parem, kui tüdrukuga magamine. Parim osa on see, et kui ma suren, sünnin ma uuesti paradiisis ja tapetud inimestest saavad minu orjad. Ma ei kavatase avaldada teile enda nime, sest te üritate mul aeglustada või peatada orjade kogumist surmajärgselt." Allkirjas kasutatud märke ei olnud võimalik avada, kuid tähtede kombineerimisel saadi kirja arvatavaks saatjaks Robert Emmet the Hippie.
Hilisemad sõnumid[]
Hiljem saabunud kirjad on veel lahendatama. FBI, CIA ja NSA parimad asjatundjad püüdnud salakirju avada, kuid edutult. Ühes kirjas teatas Sodiaagimõrvar enda ohvrite arvuks 37 inimest.
Viimane kinnitatud Sodiaagimõrvari toimepandud mõrv leidis aset 1969. aasta oktoobris. Seejärel saabus kiri pakiga, milles oli osa verisest särgist. Särgiosa leiti kuuluvat tapetud taksojuhile Paul Stine'ile. Järgnevas kirjas võttis Sodiaagimõrvar kasutusele uuelaadilise hirmutusvahendi. Ta kirjutas, kui lihtne on koolibussi esiratas katki tulistada ja koolilapsed tema sihiku ette tuua. Ohu tõttu võeti kasutusele mitmed meetmed. San Franciscos ja Napa orus kehtestati koolilastele ulatuslikud kaitsemeetmed, näitaks asusid koolibusse turvama relvastatud politseinikud. Sodiaagimõrvari juhtumi uurimisega tegelesid lisaks California kõige silmapaistvamatele uurijatele ka veel mitmed FBI agendid. Vahepeal saabus Sodiaagimõrvarilt veel kaks kirja. Ühes kirjas sisaldus vihje sellele, et politsei ei suuda teda kunagi tabada, kuna politsei pole selleks piisavalt leidlik. Sodiaagimõrvar tuletas oma olemasolu meelde veel sellega, et saatis San Francisco Chronicle'i peatoimetajale jõulutervituse.
1970. aasta kevadel jätkas Sodiaagimõrvar ähvarduste saatmist, lubades muu hulgas õhku lasta koolibussi. Ühel tema saadetud kirjal oli isevalmistatud pommi skeem, mis oli kirja tagaküljel märgitud niiviisi: " = 10, SFPD = 0". Koolilastele suunatud ähvardused ei teostunud. Veidi hiljem väitis ta järgnevas kirjas pargis ühe mehe tapnud olevat. See viide käis täpselt nädal varem toimunud San Francisco politseiametniku Richard Radetichi tapmise kohta. Süüdlast ei tabatud. 1970. aasta juunis saabus koos kirjaga San Francisco lahe piirkonna kaart, millele oli joonistatud Sodiaagimõrvari sümboliga sarnanev kompassiroos. Kompassiroosi keskpunktiks oli seatud Diablo mägi ja see oli salapärane vihje millelegi, mida uurijad pikka aega leida üritasid. Võimaliku pommi asukohta ei suudetud tuvastada. Järgmistel aastatel saabus kirju harvem. 1974. aastal andis Sodiaagimõrvar endast märku mõne uue sõnumiga, misjärel polnud temast peaaegu neli aastat midagi kuulda.
Viimane kiri pärineb 1978. aasta maist Los Angeleses ning selles kirjas avaldas Sodiaagimõrvar kavatsust tapmisi uuesti alustada. Kirjas loetleti viie inimese nimed, kelle tapmised olid kavandatud. Esimesena olid toodud Los Angelese eelneva ja tolleaegse politseiülema nimed, kes mõlemad olid olnud seotud Charles Mansoni juhtumi uurimisega. Kui uurijad võrdlesid Sodiaagimõrvari aastaid varem saadetud kirjade käekirja analüüsi viimasega, leiti, et viimase kirja autor ei olnud tegelikult Sodiaagimõrvar vaid keegi teine, kes temana esines.
340-tähemärgiline lahendamata kiri[]
Üks Sodiaagimõrvari viimaseid lahendamata kirju (saabus 8. novembril 1969) koosneb 340 tähemärgist ja 63 eri sümbolist.[4] See 340-tähemärgiline kiri on endiselt avamata pärast rohkem kui 40 aastat ning seda on mitu korda püütud avada arvutiprogammide abil. Samuti on teadmata, kas kiri sisaldab näiteks numbreid. Teada on, et Sodiaagimõrvar on kasutanud inglise keele kõige tavalisemate kirjatähtede asemel mitmeid erinevaid märke.
Juurdlus[]
Kahtlusalustevõrk[]

Ted Bundy, üks Sodiaagimõrvarina kahtlustatu
Sodiaagimõrvar või tema nimel all esinenud isik katkestas suhtlemise politsei ja ajakirjandusega. Mõrvade ja kirjade autor on jäänud saladuseks. San Francisco politsei otsis sarimõrvarit enam kui 2500 kahtlusaluse seast, kelle hulgas oli ka mitu kindlat kahtlusalust. Nende seas oli mõnede teiste kuritegude poolest tuntud kurjategijad, näiteks kirjapommide saatja Theodore Kaczynski, keda tuntakse hüüdnime all "Unabomber", ja sarimõrvar Ted Bundy.
Lawrence Kane[]
Raske ajukahjustuse all kannatanud Lawrence Kane oli üks peamistest kahtlusalustest. Sodiaagimõrvari ohvri Darlene Elizabeth Ferrini õde tunnistas Kane'i meheks, kes oli Darlene'i kuu aega enne mõrva jälitanud. Samuti tundis Kane'i hiljem ära võimalik Sodiaagimõrvari ohver Kathleen Johns, kel oli õnnestunud röövija käest põgeneda. Kane sattus 1962. aastal autoõnnetusse, mis põhjustas tal tõsise ajukahjustuse. Ajukahjustus muutis Kane'i isiksust: ta kaotas ajuti võime ennast valitseda ja võis käituda üsna ettearvamatult.
Richard Marshall[]
Richard Marshall töötas San Francisco ühes filmiteatris filminäitajana. Marshalli polnud võimalik siduda mõrvadega, kuid tema käekiri oli peaaegu identne Sodiaagimõrvari käekirjaga. Lisaks leiti tema valdusest ühepoolne paber, mis oli sarnane sellega, mida Sodiaagimõrvar kirjapaberina kasutas. 1969. aasta juulis lasi Marshall kinolinale vana filmi "Charlie Chan at Treasure Island". Filmis saadab mõrvar San Francisco politseile ja ajakirjandusele sõnumeid ning kannab kaela ümber sodiaagi sümbolit. Esimene kiri, millel oli allkirjutanud Sodiaagimõrvar, saadeti sama aasta juuli viimasel päeval.
Arthur Leigh Allen[]
1971. aastal tõusis peamiseks kahtlusaluseks Arthur Leigh Allen (sündis 1933. aastal). Alleni tuttav Don Cheney oli ajalehest lugenud Sodiaagimõrvari sooritatud mõrvadest ja ta pöördus San Francisco politsei (SFPD) poole, et rääkida tema vestlusest Alleniga 1969. aasta esimesel päeval.[5] Tookord olla Allen rääkinud sellest, et tal oli plaanis kirjutada romaan, kus peategelane tapab inimesi ja pilkab politseid kirjadega, mis kirjeldavad kuritegude üksikasju ja kuhu on alla kirjutanud Zodiac. Järgneval ülekuulamisel väitis Allen Cheney ütlused osaliselt tõeks olevat. San Francisco politsei tegi mõned järelpärimised, kuid Alleni vastu ei suudetud leida piisavalt süütõendeid. See, et ta kandis Zodaci kaubamärgiga käekella või jalajälgede põhjal Sodiaagimõrvariga sama kinganumbriga jalatseid ei olnud piisavad, et tõendada Alleni süüdiolekut. Ka Cheney esitatud aruannet Alleni kirjeldatud romaanist muudeti paljudel kordadel ja see muutus ebausaldusväärseks. Cheney süüdistuste taga võis olla kättemaks selle eest, et Allen oli aasta varem tema noort tütart ebasobivalt puudutanud.
Lastele suunatud seksuaalkuritegude eest veetis Allen 1970. aastate keskel mõnda aega vaimuhaiglas, kust ta vabanes 1977. aastal. Alleni nimi tõusis taas avalikkuse ette 1986. aastal, kui ilmus San Francisco Chronicle'i karikaturist Robert Graysmithi raamat "Zodiac". California meedia huvitus raamatust, mille lehekülgedel esines Allen varjunime Robert ’Bob’ Hall Starri all. Mehe minevikus tuhniti uuesti. Sodiaagimõrvari rünnaku üle elanud ja avalikkuse eest kadunud Michael Mageau kaevati üles. Politsei esitatud fotodest äratas Mageau'le erilist huvi Alleni foto ja ta sõnas: "See mees tulistas mind".
Uuesti läbiviidud juurdlus ja valedetektori testküsitlus ei esitanud aga midagi, mis oleks võinud kindlalt Alleni Sodiaagimõrvariga siduda. Alkohoolikust Mageau meenutusi mõrvari näost ei saadud usaldada, sest ta oli Sodiaagimõrvarit kiire pilguheidu jooksul näost näinud rohkem kui kakskümmend aastat tagasi hämaras parklas. Sõrmejälgede, käekirja ja DNA-testi alusel ei saanud Alleni süüdistada. Politsei, meedia ja isehakanud uurijad ei suutnud tema vastu koguda piisavalt tõendeid.
1992. aastal suri Allen 58-aastaselt infarkti. Kaks päeva hiljem konfiskeeris Vallejo linna politsei Alleni valdusest leitud videolindi, mille kaanele oli märgitud Z-täht. Videolindi sisust ei ole kunagi avalikkusele täpselt teada antud, kuid Vallejo politsei on öelnud, et see ei sisaldanud tunnistust. 2002. aastal saadeti Sodiaagimõrvari kirjad uuesti analüüsi ja neist saadud DNA-d võrreldi Alleni DNA-ga. Proovid ei kuulunud samale isikule. Ka Cheney andis vabatahtlikult DNA-proovi, kuid selle tulemus osutus samuti negatiivseks. Cheney tõi 2000. aastatel ajakirjanduses Sodiaagimõrvari juhtumi kohta intervjuusid andes välja kokkumängu võimaluse. Ta uskus jätkuvalt, et Allen oli Sodiaagimõrvar, kuid pidi võimalikuks, et Allen ei tegutsenud üksi, vaid Sodiaagimõrvari nime taga võis olla olnud vandenõu kahe isiku vahel. Mõned teorootikud on uurinud kirjapommide saatja Theodore Kaczynski võimalikku vandenõud koos Sodiaagimõrvariga.
Richard Gaikowski[]
Hilisemal ajal on süvenenud avalikkusse kahtlus Richard Gaikowski kohta, kes töötas Sodiaagimõrvari mõrvade ajal ajakirjanikuna. Gaikowski ja Sodiaagimõrvari käekirjal on avastatud olevat sarnaseid jooni ning Gaikowski meenutas välimuselt pealtnägijate kirjeldatud Sodiaagimõrvarit. Gaikowski suri 2004. aastal.
Teisi kahtlusaluseid[]
2007. aastal väitis Californias elav mees Dennis Kaufman, et tema 2006. aastal surnud kasuisa Jack Tarrance oli Sodiaagimõrvar. Vastavalt Kaufmanile oli tema kasuisa identne Sodiaagimõrvarist tehtud joonistusega. Kaufman tõi FBI-le mitu kasuisale kuulunud eset, näiteks musta kapuutsi, mis sarnanes Sodiaagimõrvari Berryessa järve ääres kasutatud kapuutsiga, ja vana noa, millel oli Kaufmani sõnade kohaselt kuivanud vere jälgi. FBI võttis Kaufmani toodud esemetelt DNA-proovid, kuid tulemused olid selgusetud. Kaufman ütles, et oli leidnud kasuisale kuulunud filmirullid. Kaufman ilmutas ühe filmirulli ja väitis, et piltidel oli kujutatud mõrvatud inimesi. Hiljem avaldas Kaufman mõned pildid oma veebilehel. Pildid on väga väikesed, madala resolutsiooniga ja nii ebaselged, et nendelt ei saa kedagi kindlalt tuvastada. Kaufman väitis samuti, et tema kasuisa käekiri sobib Sodiaagimõrvari omaga. FBI uuris Tarrance'i käekirjanäidiseid, kuid selgi korral olid tulemused selgusetud. Kaufman jäi vahele televisioonis avalikkusele valetamisega. Ta väitis, et FBI oli juba tõestanud, et Tarrance oli Sodiaagimõrvar. Tegelikult ei olnud FBI-l uurimiste tulemustest veel mingit teavet. Kaufmani muud väited on hiljem tugevalt kahtluse alla pandud.
2009. aastal rääkis 47-aastane Californias elav Deborah Perez The New York Timesi ajakirjanikule, et ta olevat mõrvari tütar. Ta ütles, et tema isa, Guy Ward Henrickson, suri 1993. aastal vähki. Lisaks väitis Perez olla õmmelnud isa kasutatud näomaskid ja kirjutanud osa neist kirjadest, mis Guy Henrickson politseile Sodiaagimõrvari nime all saatnud olevat. Perezi aruannet ei ole peetud usutavaks, sest varem oli ta väitnud olevat Ameerika Ühendriikide presidendi John F. Kennedy vallastütar. Veel paljud teisedki isikud on väitnud, et on tundnud Sodiaagimõrvarit, kuid neid väiteid pole võimalik alati tõsiselt võtta.
Populaarkultuuris[]
Raamatud
- Robert Graysmith – "Sodiaak" ("Zodiac"; 1986), "Zodiac Unmasked: The Identity of America's Most Elusive Serial Killer" (2002)
Filmid
- "Räpane Harry" ("Dirty Harry"; 1971)
- "The Zodiac Killer" (1971)
- "Sodiaak" ("The Zodiac"; 2005)
- "Sodiaak" ("Zodiac"; 2007). Peaosas Jake Gyllenhaal. Põhineb Robert Graysmithi samanimelisel raamatul.
- "Curse of the Zodiac" (2007)
Viited[]
- ↑ Zodiac's Message on Hartnell's Karmann Chia Zodiackiller.com.
- ↑ The Confession. zodiacciphers.com
- ↑ Riverside Desktop Poem. zodiacciphers.com
- ↑ 340-Symbol Cipher
- ↑ Don Cheney Speaks. zodiackiller.com
Kirjandus[]
- Adams, Charles F. (2005). Murder by the Bay: Historic Homicide in and about the City of San Francisco. Quill Driver Books. ISBN 978-1-884-99546-0.
- Haugen, Brenda (2010). The Zodiac Killer: Terror and Mystery. Capstone Press. ISBN 978-0-7565-4357-0.