FANDOM


Snowdon from Yr Aran

Vaade Snowdoni tipule lõunast Yr Aranilt

Snowdon on mägi Suurbritannias.

Selle kõrgus merepinnast on 1085 meetrit, millega on see Walesi kõrgeim mägi, lisaks Briti saarte kõrgeim mägi väljaspool Šoti mägismaad. See asub Snowdonia rahvuspargis Gwyneddi tervikomavalitsuses. Snowdoni mägi on jäänud ordoviitsiumi ajastul tegutsenud vulkaanist. Mäge on miljonite aastate jooksul tugevalt kulutanud jääajad.

Teadaolevate allikate kohaselt tõusis esimesena Snowdoni tippu 1639. aastal Thomas Johnson. 19. sajandi alguses kaevandati mäekülgedel mitmeid maavaralsid ning hiljem on see olnud tähtis turismisihtkoht. Mäkke viivad paljud matkarajad ja 7,5 kilomeetri pikkune hammasraudtee, mis ühendab alates 1896. aastast mäetippu Llanberisi külaga. Snowdoni külastab aastas 350 000 turisti, millega on see Suurbritannia kõige külastatuim mägi. Mäkke on võimalik tõusta ka ronides. Mäega on seotud paljud müüdid ja eriti tihedalt on see seotud kuningas Arthuri legendiga.

Nimi Edit

Mäe nimi Snowdon tuleneb vanainglisekeelsest fraasist snaw dun, mis tähendab 'lumine küngas'. Nimetus tuleneb asjaolust, et mäel esineb sageli lumesadu.

Kõmri keeles on mäe nimi Yr Wyddfa, mis tähendab tõlkes 'kalme'. See on saanud sellise nime, kuna ühe legendi kohaselt on sinna maetud hiiglane Rhitta Gawr.

Geograafia Edit

Asukoht Edit

United Kingdom relief location map.jpg
TriangleArrow-Up.png
Snowdon
Snowdoni asukoht Suurbritannias

Snowdon asub Suurbritannias Põhja-Walesis Gwyneddi tervikomavalitsuses. See paikneb Caernarfonist 16 km kaugusel kagus ja Iiri merest, täpsemalt Caernarfoni lahest 18 km kaugusel idas ja Cardigani lahest 20 km kaugusel kirdes. Mägi asub Snowdonia rahvuspargi piirides. Walesi pealinn Cardiff asub umbes 200 km kaugusel kagus, samas kui Liverpool Inglismaal jääb 80 km kaugusele.

Snowdoni tipp asub merepinnast 1085 meetri kõrgusel, millega on see Snowdoni massiivi kõrgeim tipp ja samuti Briti saarte kõrgeim tipp väljaspool Šotimaad. Mäe suhteline kõrgus on 1038 meetrit, millega on see Ben Nevise ja Càrn Eige'i järel Briti saartel kolmandal kohal. Täpselt 1038 meetrit kõrge on aga ka Iirimaa kõrgeim mägi Carrauntoohil.

Snowdoni mägi on üks parima vaatega mägesid Briti saartel. Täiesti selgel päeval on võimalik sellelt näha Iirimaa rannikut, Šotimaad, Inglismaad ja Mani saart. Kokku võib mäelt näha 29 järve ja 17 saart ning 24 Suurbritannia ja Iirimaa krahvkonda. Teoreetiline vaateväli Snowdon ja Merricki mäe vahel Lõuna-Šotimaal on 232 kilomeetriga pikim Briti saartel.

Topograafia Edit

Crib Goch - geograph.org.uk - 353320

Crib Gochi terav mäeseljak. Taustal paistab Snowdoni püramiidikujuline tipp.

Snowdoni mäge ja 1065 meetri kõrgust Garnedd Ugaini ümbritsevad liustikuringid ja ruhiorud, mis on tekkinud liustikude liikumisel. Liustike mõjul on tekkinud ka Crib Gochi ja Y Lliweddi mäeseljak ning Garnedd Ugaini idapoolne mäeseljak Crib Y Ddysgl, samuti Snowdoni püramiidikujuline tipp. Teised liustikutekkelised vormid Snowdoni ümbruses on silekaljud, rändkivid ja moreenid.

Hüdrograafia Edit

Llyn Llydaw

Vaade Llyn Llydaw'le, mis on suurim ja sügavaim jääjärv Snowdoni massiivis

Snowdoni massiivi liustikuringides asub mitu järve. 440 meetri kõrgusel merepinnast paiknev 45 hektari suurune Llyn Llydaw asub mäe idanõlval. Selle suurim sügavus on 58 meetrit ja see on sellega üks sügavamaid järvi Snowdonia piirkonnas. Järve nime päritolu kohta on mitu selgitust. Näiteks arvatakse, et selle nimi tuleneb kõmrikeelsest sõnast lludw, mis tähendab tõlkes 'tuhk' – järve kallastel on tuhkjaid setteid – või sõnast Llydaw, mis tähendab tõlkes 'Bretagne'. Järve vesi on lähedal asunud vasekaevanduse jääkide tõttu märkimisväärselt värvunud. Järve vett kasutab Cwm Dyli hüdroelektrijaam.

Glaslyni järv asub merepinnast 600 meetri kõrgusel Llyn Llydaw'st kõrgemal. Järve pindala on 7,3 hektarit ja selle suurim sügavus on 39 meetrit. Järve nimi oli varem Llyn y Ffynnon Glas. Pikka aega arvati, et järv on põhjatu ja see on olnud aluseks paljudele legendidele.

LlydawAndGlaslyn

Vaade Llyn Llydaw'le ja Glaslynile Snowdoni nõlvalt

Llyn Ffynnon-y-gwasi järv asub 440 meetrit merepinnast kõrgemal ja see asetseb Snowdonist loodes Cwm Treweunyddi liustikuringis. Järve pindala on neli hektarit. Järve juurde viib Snowdon Rangeri matkarada. Järve suurus laienes seoses kildakarjääri rajamisega, kui sellest sai veehoidla, kuid järve veetase on pärast seda hoopis langenud ja selle ruumala on 24 000 m³.

Muud märkimisväärsed järved on 579 meetri kõrgusel merepinnast asetsev Llyn Du'r Arddu, mis asub allpool Clogwyn Du'r Arddu kaljusid, ja 377 meetri kõrgusel merepinnast Pen-y-passi kurust kõrgemal asetsev Llyn Teyrn. Mõlema järve pindala on kaks hektarit.

Need järved toidavad kolme väikest jõge: Afon Rhythallt, mis voolab põhjasuunaliselt, ja Afon Glaslyn, mis voolab kagusuunaliselt, ning viimase lisajõgi Afon Colwyn.

Geoloogia Edit

Kivimid, mis moodustavad Snowdoni ja seda ümbritsevad mäed, tekkisid ordoviitsiumis. Sel ajal asus suurem osa praegusest Walesist Avaloonia mandri servaalal, mis sukeldus vanaaja Iapetuse ookeani alla. Seetõttu koosneb Snowdoni massiiv peamiselt kildast, savikivimist ja aleuroliidist. Fossiilid paljastuvad ülemistes kihtides. 458–457 miljonit aastat tagasi moodustus vulkaaniline kaldeera. Piirkonnas tegutsenud vulkaani tegevusest mahasadanud tuhk ladestus. Kivistudes sai sellest rüoliit, mille lademete paksus võib ulatuda 500 meetrini. Praegune Snowdoni tipp asetseb vana kaldeera põhjaserva lähedal. Kaldeera ulatus pole päris selgelt teada, kuid see ulatus kuni Moel Hebogi mäeni edelas.

Kliima Edit

Walesis valitseb mereline kliima, mida muudavad pehmemaks läänes tulevad õhumassid, millega kaasnevad vihmasajud, suur õhuniiskus ja sage udu, eriti kõrgematel kõrgustel. Snowdoni piirkond asub ranniku lähedal ning sealne õhutemperatuuri amplituud talve ja suve vahel on üks madalamaid Walesis. Mäe nõlvadel on aasta keskmine õhutemperatuur üks Walesi madalaim. Samuti on see üks Suurbritannia niiskemaid kohti, aastane keskmine sademete hulk ulatub kuni 4000 millimeetrini. Sademed esinevad sageli ka lumena. Mäetipp on lumega kaetud 20–30 päeval aastas. Vaatamata keskmise lumehulga märkimisväärsele kõikumisele aastate lõikes, vähenes lumehulk 1994. ja 2004. aasta vahel 55%. Päikesepaistelisi tunde on aastas 1350.

Taimestik ja loomastik Edit

Lloydia serotina snowdon

Hilis-linnutäht

Snowdoni mäe nõlvadel kasvab mitu Suurbritannias haruldast taimeliiki. Neist tuntuim on hilis-linnutäht (Gagea serotina), mis on inglise keeles tuntud kui "Snowdoni liilia". Hilis-linnutäht esineb ka Alpides ja Põhja-Ameerikas. Selle liigi avastas kõmri loodusteadlane Edward Lhuyd Walesis. Teised mäetipu lähedal kasvavad alpiinsed liigid on ussikapsas (Braya spp.), mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), tupskivirik (Saxifraga bryoides), vastaklehine kivirik (Saxifraga oppositifolia), tähtjas kivirik (Saxifraga stellaris), lumi-varbkivirik (Micranthes nivalis), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), vaevapaju (Salix herbacea), varretu põisrohi (Silene acaulis), alpi ängelhein (Thalictrum alpinum), rohe-raunjalg (Asplenium viride), roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) ja habras põisjalg (Cystopteris fragilis).[1] Ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) on putuktoiduline taim, mida võib leida Snowdoni läänenõlvadelt. Üsna levinud on ka tedremaran (Potentilla erecta). Kähar peitjalg (Cryptogramma crispa) on sõnajalgtaim, mis on kohandunud elama rähkpinnasel, nagu ka harilik ungrukold (Huperzia selago), villhärmik (Racomitrium lanuginosum) ja skapaanialine Diplophyllum albicans. Seal on võimalik korjata mustikaid (Vaccinium myrtillus'), kuid neid ei tohi segi ajada harilik kukemarjaga (Empetrum nigrum).

Kivisel pinnasel kasvavad ka mõned rohttaimed, muu hulgas võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa) ja lamba-aruhein (Festuca ovina) ning kanarbik (Calluna vulgaris). Madalamatel kõrgustel kasvab palju õistaimi: verev sõrmkübar (Digitalis purpurea), nõmmemadar (Galium saxatile), hall eerika (Erica cinerea), liblikõieline Ulex gallii, harilik heinputk (Angelica sylvestris), mägi-kortsleht (Alchemilla glabra), harilik kuldvits (Solidago virgaurea), harilik põhjaoblikas (Oxyria digyna) ja vahulilled (Polygala spp.). Raba-jänesvill (Trichophorum cespitosum), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), harilik küüvits (Andromeda polifolia), sooeerika (Erica tetralix), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) ja ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) eelistavad kasvada niisketel nõmmedel ja soodes, konnarohuline Luronium natans kasvab veekogudes. Mets-piiphein (Luzula sylvatica) kasvab kaljulõhedes ja tema levila on killustunud. Põõsastaimede ja puude seas on esindatud harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), teravalehine iileks (Ilex aquifolium), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja viirpuu (Crataegus spp.), kelle varjus kasvavad longus ebahüatsint (Hyacinthoides non-scripta) ja pampel (Rubus fruticosus).

Chrysolina cerealis (Linné, 1767)

Chrysolina cerealis, kes on inglise keeles tuntud "Snowdoni mardikana", on Suurbritannias kaitse all

Imetajatest pakub Snowdon kõige paremaid elupaiku mägrale (Meles meles), rändrotile (Rattus norvegicus), kitsedel (Capra aegagrus hircus), niidu-uruhiirele (Microtus agrestis), rebasele (Vulpes vulpes), saarmale (Lutra lutra) ja kärbile (Mustela erminea). Kaljuhakk (Pyrrhocorax pyrrhocorax), kaelusrästas (Turdus torquatus), rabapistrik (Falco peregrinus) ja roosterind-tüll (Charadrius morinellus) lendavad sageli üle mäetipu, samas kui Glaslyni mäele on toodud sisse kalakotkas (Pandion haliaetus). Kivitäks (Oenanthe oenanthe) ja sookiur (Anthus pratensis) esinevad avatud aladel, kuid madalamatel kõrgustel, põldlõoke (Alauda arvensis), älja-loorkull (Circus cyaneus), väikepistrik (Falco columbarius), rüüt (Pluvialis apricaria) ja sooräts (Asio flammeus) esinevad sooaladel. Nõmmed ja niidud on koduks haruldasele ja ohustatud lülijalgsetele, muu hulgas poilasele Chrysolina cerealis. Järvedes elavad meriforell (Salmo trutta) ja arktika paalia (Salvelinus alpinus).

Ajalugu Edit

Llyn Llydaw' järvel on leitud jälgi esiajaloolistest crannogitest ehk kunstsaartest ja järvel sõiduks kasutatud haabjadest.

Teadaolevate allikate kohaselt tõusis esimesena Snowdoni tippu 1639. aastal botaanik Thomas Johnson. 18. sajandil mainis aga kõmri ajaloolane Thomas Pennant, et Inglismaa kuningas Edward I vallutas Walesi vallutuse ajal 1284. aastal kõrge mäe, mis võib osutada sellele, et mäetippu oldi tõustud juba varem.

Snowdoni kõrgust arvutati esimest korda välja 1682. aastal, mil selleks saadi 3720 jalga ehk 1130 meetrit. 1773. aastal kirjutas Thomas Pennant, et Caernarfonis oldi mõõdetud mäe kõrguseks merepinnast 3568 jalga ehk 1088 meetrit.

19. sajandil ekspluateeriti Snowdonil ulatuslikult maavarasid. Mäe külgedel asusid vase-, tsingi- ja plii ning samuti kildakarjäärid. Maagi transpordiks ehitati raudteed.

Viited Edit