Singapur on saareriik Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõuna tipu lähedal. Riik koosneb peasaarest Singapur (Pulau Ujong) ja üle 60 väiksemast saarest. Malaisiast eraldab teda Johori väin põhjas ja Indoneesia Riau saartest Singapuri väin lõunas. Enamik rahvastikust elab linnades.
Etümoloogia[]
"Singapur" tuleneb malaikeelsest sõnast Singapura.
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Valitseb ekvatoriaalne kliima.
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Singapur jaguneb viieks ringkonnaks.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Singapuri dollar (SGD).
Kultuur[]
Sport[]
Sümboolika[]
- Rahvuslill on orhidee Papilionanthe hookeriana.
- Rahvuslind on karmiin-nektarilind.
Lipp[]
Võeti kasutusele 3 XII 1959. Plagu jaguneb kaheks rõhtsaks väljaks, millest ülemine on punane ja alumine valge. Värvid on võetud muinasaegse Majapathiti impeeriumi lipult ja need on iseloomulikud kogu Kagu-Aasiale. Punase laiu vardapoolsel osal on kuusirp ja viis korrapärast viisnurkset tähte, mis omakorda paiknevad korrapärase viisnurga tippudes. Kuusirp sümboliseerib noort ja tugevnevat rahvust, viis tähte aga rahva ideaale: demokraatiat, rahu, arengut, õiglust ja võrdsust. Punane sümboliseerib ülemaailmset vendlust ja võrdsust. Valge sümboliseerib läbitungivat ja igikestvat puhtust ja voorusi.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1959. Vapikilpi hoiavad lõvi ja tiiger, kes on pärit Suurbritannia ja Malaisia vapilt ning viitavad suhetele nende riikidega. Kilbil on riigilipult pärit kuusirp ja viis tähte. Kilbi all on sinine lint malaikeelse rahvusliku deviisiga "Majulah Singapura" ('Edasi, Singapur').
Hümn[]
Riigihümn on "Majulah Singapura". Sõnad ja viis Zubir Said. Riigihümnina 1965. aastast. Laul oli algselt koloniaal ajal Singapuri linna nõukoge peetud ürituste tunnusmeloodia.