Raamaturott Viki
Advertisement
Siberi lehis
Siberian-larch
Kaitsestaatus
Status iucn2.3 LC et
Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Lehis Larix
Liik: Siberi lehis
Ladinakeelne nimetus
Larix sibirica
Ledebour (1833)
Larix sibirica cones

Käbid

Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.

Selle liigi sünonüümide hulka on arvatud ka vene lehis (Larix sukaczewii), mida Vene autorid käsitlesid pärast Teist maailmasõda iseseisva liigina.

Siberi lehise looduslik levila paikneb Siberi lääne-, kesk- ja lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja kirdeosas. Idas ulatub levila Baikali järve taguste mägedeni, läänes kuni Äänisjärveni.

Puu kasvab soodsatel tingimustel kuni 40, harva kuni 50 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1,2 meetrit. Võrreldes euroopa lehisega (L. decidua) on tüvi sirgem ja laasub paremini. Tüve koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud. Vanemate puude korba paksus on 10–15, harva ka 20–30 cm.

Võra on võrreldes teiste lehistega väga kahar ning tugevatel okstel on tihedalt pikkade okastega lühivõrseid. Pungad on ümarad või koonilised, vaigused. Võrsed on kollakad ja läikivad. Okkad on pehmed, tömbi tipuga ja lehiseliikide hulgas kõige pikemad – 3–5 cm. Isasõisikud on kollakad ja ümarad, emasõisikud on punavioletjad, kahvaturohelised või valkjad. Valminud käbid on pruunid ning 2,5–5,5 cm pikad.

Puu eluiga on tavaliselt 200–300 aastat, üksikpuud võivad elada ka kuni 500–600-aastaseks. Maksimaalne eluiga võib küündida ka 1300 aastani.

Eestis on siberi lehist kultiveeritud alates 18. sajandi lõpust. Koos euroopa lehisega on siberi lehis Eestis kõige levinum lehiseliik.

Advertisement