FANDOM


Nobel prize medal Nobeli rahuauhind – 1994
Shimon Peres by David Shankbone

Shim'on Peres (2007)

Shim'on Peres (heebrea: שמעון פרס‎; sünninimi Szymon Perski; 2. august 1923 Wiszniew, tollane Poola (praegu Višnieva Valgevenes) – 28. september 2016 Ramat-Gan, Iisrael) oli Iisraeli poliitik ja riigitegelane. Ta oli Iisraeli president 15. juulist 2007 kuni 24. juulini 2014.

1934. aastal emigreerus ta 11-aastaselt koos perekonnaga brittide hallatud Palestiinasse.

1945. aastal abiellus ta Sonya Gelmaniga. Nad said kolm last.

1947. aastal liitus Peres sionistliku sõjalise organisatsiooniga Haganaga. Tema juhendaks oli poliitiline mentor David Ben-Gurion.

1948. aastal määras peaminister Ben-Gurion pärast Iisraeli iseseisvumist Peresi riigi laevastiku juhiks.

1953. aastal sai ta kaitseministeeriumi peadirektoriks ja oli hiljem, aastatel 19591965 asekaitseminister. Ta oli keskne roll 1956. aasta Suessi kriisis ning Iisraeli sõjaväe – ka selle tuumaprogrammi – arendamise juures.

1959. aastal valiti ta esimest korda Iisraeli parlamenti Knessetisse. Tema rahvasaadiku karjäär kestis 48 aastat.

1974. aastal kandis Peres Yitzhak Rabini valitsuses kaitseministrina hoolt Iisraeli vägede äratoomise eest Egiptusest pärast aasta varem toimunud Yom Kippuri sõda.

1977. aastal sai ta Tööerakonna juhiks, kuid jäi sama aasta valimistel alla Likudi juhile Menachem Beginile. Sama kordus 1981. aastal.

1984. aastal moodustasid Likud ja Tööerakond pärast otsusetuid valimisi ühisvalitsuse – Peres jagas koos Likudi juhi Yitzhak Shamiriga peaministrirolli.

1985. aastal tõmbas Iisrael Peresi mõõduka juhtimise all oma väed tagasi vastuolusid tekitanud sõjakäigust Liibanoni.

1988. aastal tegid Tööpartei ja Likud uue koalitsiooni. Peres sai rahandusministriks.

1990. aastal astus Peres tagasi pärast seda, kui põrus umbusaldushääletuses Likudi juhitud valitsuse vastu.

1992. aastal alustas Peres välisministrina läbirääkimisi, mille tulemuseks oli Iisraeli esimene vaherahuleppe palestiinlastega.

Flickr - Government Press Office (GPO) - THE NOBEL PEACE PRIZE LAUREATES FOR 1994 IN OSLO.

Yasser Arafat, Shimon Peres ja Yitzhak Rabin Nobeli rahupreemiatega

1994. aastal said Peres, Rabin ja Palestiina juht Yasser Arafat Oslo lepete läbirääkimiste eest Nobeli rahuauhinna.

4. novembril 1995 Rabin mõrvati. Peresist sai peaminister.

1996. aastal jäi Peres tagasivalimise katsel napilt alla Likudi Benjamin Netanyahule.

1997. aastal sai Peresi asemel Tööpartei juhiks Ehud Barak.

2001. aastal tabas Baraki üldvalimistel kaotus. Palestiinlaste teise ülestõusu ehk intifada tipphetkel viis Peres Tööpartei koos Ariel Sharoni Likudiga rahvuslikku ühtsusvalitsusse.

2005. aastal Peres lahkus Tööparteist, et liituda koos Sharoniga uue tsentristliku erakonnaga Kadima.

2007. aastal valiti Peres suuresti sümboolse tähtsusega Iisraeli presidendi kohale. Sama aasta novembris pidas ta Türgi parlamendi ees kõne. Temast sai esimene Iisraeli president, kes mõne moslemiriigi seadusandjate ees esinenud.

2012. aastal sai Peres USA riigipealt Barack Obamalt Presidendi Vabadusmedali.

Peres lahkus presidendikohalt 2014. aastal.

Peres suri 2016. aasta 28. septembril kaks nädalat pärast südamerabandust 93-aastasena.