Ainus teadaolev joonistus Shakast
Shaka (u. 1787 tänapäevase Melmothi lähedal – u. 22 IX 1828 KwaDukuza) oli kõige mõjuvõimsam suulude kuningas, kes valitses suuri alasid Lõuna-Aafrikas. Ta saavutas edu geniaalse sõjataktikuna.
18. sajandi lõpus tekkisid liigse rahvastiku juurdekasvu ja kaubandusliku konkurentsi tõttu põhjangunide seas poliitilised rahutused. Kuna ngunid valitsesid India ookeani äärset ala ning eurooplastele kuulusid juba Draakonimäed ja Kapimaa, oli tarvis oma valdusi laiendada läbi sisesõdade. Ngunide etnilised kokkupõrked viisid uut tüüpi sõjaväe ja haldusstruktuuri loomiseni. "Mustaks Napoleoniks" kutsutud suulude väepealiku Shaka eestvedamisel tekkis tugev suulude riik.
Shaka hakkas ehitama enamasti vallutuste arvelt uut laadi suulude kuningriiki. Shakat peatakse Aafrika üheks kõige mõjukamaks sõjapealikuks ja sõjapidamise korraldajaks. Ta võttis lähivõitluses kasutusele lühikese torkeoda, millel oli pikk, mõõgasarnane teravik. Suulu sõdalased lähenesid vaenlasele samuti vaikselt ja varjust ning üllatasid ootamatu rünnakuga. Uut sõjataktikat kasutades alistas Shaka kiiresti Zwide väe ja laiendas oma vallutusi Põhja-Transkeisse. Shaka vallutuste tõttu pagesid paljud teised rahvad. Seda sündmust tuntakse Mfecane'na ("Ärev aeg"). Selle mõju oli tunda kuni Kesk- ja Ida-Aafrikani.
Shaka isa Senzangakhona oli eelnev suulude valitseja. 1828. aastal korraldas Shaka poolvend Dingane Shaka mõrvamiseks eduka vandenõu ja tõusis ise troonile. Kogu Dingani valitsusaeg ei olnud täiesti stabiilne.