- Jõe kohta vaata artklit Senegali jõgi.
| République du Sénégal (prantsuse) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Pincez Tous vos Koras, Frappez les Balafons" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Dakar | ||||
| Rahvaarv | 14 668 522 (2016) | ||||
| Pindala | 196 722 km² | ||||
| Ametlikud keeled | prantsuse | ||||
| Rahaühik | Lääne-Aafrika frank (XOF) | ||||
| Tippdomeen | .sn | ||||
Senegal on riik Lääne-Aafrikas, Vana Maailma ja Afro-Euraasia mandriosa läänepoolseim riik. Senegal piirneb põhjas Mauritaaniaga (813 km), idas Maliga (419 km), lõunas Guinea (330 km) ja Guinea-Bissauga (338 km) ning läänes Atlandi ookeaniga, riik ümbritseb täielikult Gambiat (740 km). Riik on nime saanud Senegali jõe järgi, mis voolab riigi põhja- ja kirdepiiril.
Etümoloogia[]
Sengali jõe nimetus, mille järgi riik on nime saanud, tuleneb volofi keelsest fraasist sunu gaal, mis tähendab 'meie kanuu' (või 'piroog') või berberi suguharu sanhaadžade keskaegse linna Sanghana (ka Isenghan, Asengan) järgi, mis asus jõe põhjakaldal. Hispaania-Araabia geograafi Abū ʿUbaid al-Bakrī (u 1014–1094) 1068. aasta kirjelduse järgi asus linn jõe suudmes. Jõe nimetus võib tuleneda ka sereri keelsete sõnade järgi Sene (Roog või Rog, Roog Sene on sereri usundis kõrgeim jumalus) ja O Gal ('veekogu').
Geograafia[]
Sengali kaart
Senegali pindala on 196 722 km². Rannajoone pikkus on 531 km. Maismaapiiri pikkus on 2684 km.[1]
Senegali kirde- ja põhjapiiril kulgeb Senegali jõgi, mis eraldab seda Mauritaaniast. Idas piirneb Senegal Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissauga ning läänes Atlandi ookeaniga. Riigi pealinna Dakari juures asuv Roheneem on Aafrika ja Afro-Euraasia mandriosa läänepoolseim punkt. Senegal ümbritseb täielikult Gambia riiki, mis ulatub Atlandi ookeanist mööda Gambia jõge Senegali keskosani. Gambia eraldab Casamance'i piirkonda Senegali lõunaosas.[2]
Pinnamood[]
Suurem osa riigist hõlmavad madalikud. Riik paikneb Mauritaania-Senegali nõos. Keskmine kõrgus merepinnast on 69 meetrit. Üle 100 meetri tõuseb maapind ainult Roheneeme poolsaarel ja riigi kaguosas, kus asub ka riigi kõrgeim koht Népen Diakha (648 m).
Riik jaguneb geograafiliselt kolmeks piirkonnaks: Roheneeme poolsaar, mis on riigi kõige lääbepoolseim piirkond ja mis koosneb vulkaanilist päritolu kivimitest koosnevatest väikestest platoodest; riigi kagu- ja idaosad, mis hõlmavad Guinea piiril algava Fouta Djalloni mägismaaga piirnevate kunagiste mäemassiivide äärealad; ning suur, kuid madal piirkond Roheneeme ja kõrgendike vahel.[2]
Veestik[]
Kuiva kliima tõttu ei ole riigis jõgede võrgustik kuigi suur. Suurem osa jõgedest asuvad riigi lõuna- ja keskosas. Atlandi ookeani suubuvad Senegali, Saloumi, Gambia ja Casamance'i jõgi. Kõikide nende jõgede vooluhulka mõjutab mussoonkliima.
Kliima[]
Kuiv savann riigi põhjaosas
Senegalis valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Kuival aastaajal detsembrist aprillini puhub kuum ja kuiv harmattan. Vihmane aastaaeg kestab juunist oktoobrini. Keskmine õhutemperatuur on rannikul 24 °C ja sisemaal 27 °C. Sageli on põuda. Lõunas on sage äike.
Taimestik[]
Niiske savann riigi lõunaosas
Senegali taimestik varieerub vastavalt kliimavööndile ja aastaajale. Riigi põhjaosas on peamiselt kuiv põõsas- ja puusavann. Vihmasel aastaajal tärkavad paljud taimeliigid. Selles piirkonnas on levinud akaatsiad, sealhulgas kummiakaatsia, ja ahvileivapuud.[2]
Savannimetsad ja kuivad hõredad metsad on tüüpilised Senegali lõunaosale; üle 80% taimeliikidest esineb selles piirkonnas. Lisaks akaatsiatele ja ahvileivapuudele on levinud meelialised. Suurem osa riigi lääneosa looduslikust taimestikust on muudetud põllumaaks.[2]
Riigi kõige edelapoolsemas osas esinevad tihedad metsad ja mangroovisalud.[2]
Loomastik[]
Riigi loomastik on saanud tugevalt kannatada, eriti lääneosas. Idaosas elutsevad aafrika elevant, antiloobid, kahvripühvel ning kiskjalised, muuhulgas lõvi ja vööthüään. Metsases savannis elab mitu liiki ahve ja paavianeid. Lindudest elavad savannides flamingo ja jaanalind ning rannikul kajaklased ja tiirlased. Arvukalt esineb roomajaid, sealhulgas püütonlasi ja mürknastiklasi. Jõgede ääres võib kohata krokodille ja jõehobusid. Jõed ja rannikuveed on kala- ja vähkide rikkad.
Kaitsealad[]
Kaitsvad alad moodustavad 11%. Riigis on kuus rahvusparki, millest suurim on 1954. aastal loodud riigi kaguosas asuv Niokolo-Koba rahvuspark (9130 km²). UNESCO maailmapärandi nimistusse on kantud riigis seitse objekti, sealhulgas riigi põhjaosas asuv Djoudji linnukaitseala.
Ajalugu[]
Eelajaloolisel ajal elasid piirkonnas mitmed rahvusrühmad. Esimesed kuningriigid rajati 7. sajandil. 9. sajandil asus praeguse Senegali ala Takrur ja 14. sajandil Jolofi riik. Senegal oli mõnda aega ka Ghana riigi osa.
Islami tõid sisse tukulörid ja soninked, kellel oli kokkupuuteid Magribi piirkonnas Almoraviidide dünastiaga.
15. sajandil saabusid Dakari ranniku lähedal olevale Gorée saarele portugallased. 17. sajandil saabusid sinna prantslased ja hollandlased. Eurooplased kasutasid saart orjakaubandus kohana. 1902 sai Senegal Prantsuse Lääne-Aafrika osaks.
1959. aasta jaanuaris moodustasid Senegal ja Prantsuse Sudaan Mali Föderatsiooni, mis sai täieliku iseseisvuse 20. mail 1960. Veidi aja pärast lagunes see Senegaliks ja Maliks. Aastatel 1982–1989 moodustasid Gambia ja Senegal vaba Senegambia Konföderatsiooni.
Riigikord[]
.jpg){kind=link}
Riigi president Macky Sall
Senegal on poolpresidentaalne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Vastavalt 2001. aastal vastuvõetud põhiseadusele valitakse president viieaastaseks ametiajaks. Alates 2012. aastast on riigi president Macky Sall. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleelele, kuhu kuulub 165 liiget. Valitsust juhib peaminister.
Senegal on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi toimunud riigipööret ning kus pole kehtinud karm autoritaarne režiim. Demokraatia indeksi alusel kuulub Senegal Aafrika kõige demokraatlikema riikide hulka. Korruptsioonitase tõusis president Abdoulaye Wade valitsusajal, kuid Senegal kuulub sellest hoolimata Aafrika kõige madalama korruptsioonitasemega riikide hulka. Surmanuhtlus kaotati Senegalis 2014. aastal.
Haldusjaotus[]
Senegali piirkonnad
Senegal on jagatud 14 piirkonnaks, mis on jagatud 45 departemanguks ja need omakorda 103 arrondissement'iks.
|
|
|
Rahvastik[]
Senegali rahvaarv on 2017. aasta seisuga 14 668 522. Senegalil on suur ja kasvav noor rahvastik. Tänu kõrgele summaarsele sündimuskordajale (peaaegu 4,5 last ühe naise kohta) kasvab riigi rahvastik kiiresti – keskmiselt 2,39% (2017. aasta seisuga). Üle 60% inimest on nooremad kui 25-aastat. Sündimuskordaja püsib kõrge, kuna endiselt eelistatakse suuri perekondi, pereplaneerimine on vähelevinud ja lapseootele jäädakse juba noores eas. Kõrge kirjaoskamatuse (üle 40%), kõrge töötuse (isegi ülikooli lõpetanute seas) ja laiaulaulatusliku vaesuse tõttu puuduvad Senegali noortel helged väljavaated; eriti on ebasoodsas olukorras naised.
Rahvastik on koodunud riigi lääneossa, eriti Dakari lähedusse. Üle 55% rahvastikust elab maapiirkondades.[1]
Keskmine eluiga on 2017. aasta seisuga 62,1 aastat.[1]
Rahvused ja keeled[]
Suurimad rahvusrühmad on volofid (41,6%), fulbed (28,1), sererid (15,3%), mandinkad (5,4%), džolad (3,4%) ja soninked (0,8). Teiste rahvuste (sh Euroopa päritolu inimesed) esindajaid on 5,4%.[1]
Riigikeel on prantsuse. Kõige levinum keel on volofi. Lisaks kõneldakse veel umbes 40 kohalikku keelt.
Usundid[]
Touba Suur mošee
Rahvastikust moodustavad 96,1% moslemid, kellest enamus on sufistid; kristlasi (peamiselt katoliiklased) on 3,6% ja loodususundeid järgivaid 0,3%.[1]
Tervishoid[]
Nakkushaigustega nakatumise oht on Senegalis väga kõrge. Toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud kõhulahtisus, A-hepatiit ja kõhutüüfus; putukate ja parasiitide abil dengepalavik ja malaaria; veega skistosomiaas.[1]
HIV/AIDSiga nakatunuid on täiskasvanute seas 0,4% (2016).[1]
Majandus[]
Maapähklite müüja Joal-Fadiouthis
Senegali tähtsamad majandusallikad on kaevandamine, ehitus, turism, kalandus ja põllumajandus, mis on oluline tööhõiveallikas eriti maapiirkondades. Riik toetub suuresti välisabist, rahasiiretest ja välisinvesteeringutest.[1]
Sisemajanduse kogutoodang oli 2017. aastal 16,06 miljardit dollarit ja reaalkasv 6,8%. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2017. aastal 2700 dollarit.[1]
Import ületab ekspordi kahekordselt (vastavalt 5,3 miljardit dollarit ja 2,6 miljardit dollarit). Peamised ekspordiartiklid on kala, põllumajandussaadused, naftatooted, fosfaadid ja puuvill. Tähtsamad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Mali (18,2%), Šveits (10,6%), India (8,2%), Elevandiluurannik (5,3%) ja Hiina (5%). Sisse tuuakse toiduaineid, tootmisvahendeid ja kütust. Olulisemad impordipartnerid olid 2016. aastal Prantsusmaa (15,9%), Hiina (10,3%), Nigeeria (7,8%), India (7,6%), Holland (5,3%) ja Hispaania (4,9%).[1]
Põllumajanduseks on eelkõige sobilik riigi lõunaosa. Kasvatatakse maapähkleid, hirssi, maisi, sorgot, riisi, puuvilla ja tomateid. Põhjaosa tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Peetakse veiseid, linde ja sigu. Püütakse kala.[1] Maapähkliistandused hõlmavad põllumaadest 40%.
Loodusvarasid on vähe. Casamance'i piirkonna rannikualadel leidub siiski naftavarusid. Muud olulisemad loodusvarad on fosfaadid ja rauamaak.[1]
Transport[]
2013. aasta seisuga oli Senegalis 20 lennuvälja, neist üheksa kattega. Raudteevõrgustiku kogupikkus on 906 kilomeetrit. Kõik raudteed on kitsarööpmelised. Teid on 16 496 km, millest kattega 5957 km. Tähtsamad laevatavad jõed on Senegal, Saloum ja Casamance. Dakaris asub oluline kaubasadam.[1]
Valuuta[]
Senegali rahaühik on Kesk-Aafrika frank (tähis CFA; ISO kood XOF).
Kultuur[]
Toidukultuur[]
Senegali rahvusroog on thieboudienne või chep-bu-jen, mis tähendab volofi keeles "kala ja riis". Seda serveeritakse tavaliselt köögiviljadega. Teised olulisemad road on levinud ka teistes Lääne-Aafrika riikides. Yassa on sidruni- või laimimahlas marineeritud kanaliha, mis pärast grillmist küpsetatakse koos sibulaga ja keedetakse marinaadis. Tavaliselt serveeritakse seda riisiga. Jollofi riis on levinud kõikjal Lääne-Aafrikas.
Kirjandus[]
Senegali kirjanduse juured ulatuvad suulisesse traditsiooni. Esimesed prantsuskeelsed tektsid avaldati 19. sajandil. Riigi esimese presidendi Léopold Sédar Senghori luuletused said rahvusvaheliselt tuntuks 1930. aastatel, mil eksootiline aafrika kultuur oli läänemaailmas jätkuvalt moes. Kuulsamad pärast Teist maailmasõda tuntuks saanud Senegali kirjanikud on Cheikh Hamidou Kane ja Abdoulaye Sadji. 1980. aastatel said rahvusvaheliselt tuntuks Birago Diop ning Aafrika üks esimesi ja tähtsamaid Aafrika naiskirjanikke Mariama Bâ.
Filmindus[]
Senegali filmilavastajat, produtsenti ja kirjanikku Ousmane Sembènet on nimetatud "Aafrika kino isaks". Senegali filmid saavutasid kõige suuremat menu 1970. aastatel, mil Sembène kõrval tegutses teiste seas Djibril Diop Mambéty.
Muusika[]
Senegali muusikatööstus on Lääne-Aafrika üks arenenumaid. Senegali mbalax-muusik ja laulja Youssou N'Dour on tuntud ka mujal maailmas, eriti USA-s ja Prantsusmaal. Senegali päritolu on ka USA laulja Akon ja Prantsusmaa räppar MC Solaar. Senegalis alguse saanud muusikastiil mbalax arenes välja sereride traditsioonilisest muusikast, kus tähtsal kohal on algselt teadete edestamiseks kasutatud trumm sabar.
Sport[]
Senegali maadlejad
Populaarseimad spordialad on jalgpall, korvpall ja sereride traditsioooniline maadlus (tuntud kui Senegali maadlus), mis on rahvusspordiala.
Senegali jalgpallikoondis on osalenud maailmameistrivõistlustel vaid korra – 2002. aastal, mil avamängus alistati valitsev maailmameister Prantsusmaa ja jõuti lõpuks välja veerandfinaali. Teist korda kvalifitseeruti 2018. aasta maailameistrivõistlustele. Senegal korvpallikoondis on tulnud viiel korral Aafrika meistriks. Maailmameistrivõistlustel on osaletud neli korda.
Suveolümpiamängudel on Senegal osalenud alates 1964. aastast. Ainsa medali on Senegalile toonud Amadou Dia Ba, kes võitis 1984. aasta mängudel 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali. Taliolümpiamängudel on alates 1984. aastast osaletud viiel korral.
Senegali naiskergejõustiklane Amy Mbacké Thiam tuli 2001. aastal 400 meetri jooksus maailmaistriks.
Aastatel 1979–2007 oli Dakar Pariis-Dakari ralli lõpp-punkt.
Senegali päritolu poksija Battling Siki oli aastatel 1922–1923 poolraskekaalu maailmameister.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 20. augustil 1960. Sarnaneb Mali Föderatsiooni lipuga, mille moodustasid Prantsuse Sudaan ja Senegal, kui nad Prantsusmaast iseseisvusid. Senegal eraldus föderatsioonist 22. augustil 1960 ja võttis kasutusele peaaegu sama lipu, kuid asendas dogonite sümboli kanaga (musta mehe figuuri) rohelise tähega.
Lipp on panaafrika värvides, mida esimestena kasutasid Etioopia ja Ghana. Roheline tähistab moslemitele Muhamedi lipu värvi, kristlastele lootust ja animistidele viljakust. Kollane sümboliseerib jõukust, toodangut ja majanduse arengut. Kuldne on ühtlasi kunsti ja kirjanduse, samuti intellekti värv. Punane sümboliseerib verd ning seega elu ja riigi jaoks toodud ohvreid, samuti võitlust majandusliku arengupeetusega. Roheline täht tähistab taevast ja selle kaudu rahva vaimseid väärtusi. Tähe viis haru sümboliseerivad Senegali avatust kõigile viiele mandrile. Tähe roheline värv sümboliseerib lootust, mille on toonud riigi iseseisvumine.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1960. Panaafrika värvides vapikilbil kujutatud lõvi sümboliseerib võimu ja julgust. Kollasel väljal on Senegali rahvuspuu ahvileivapuu ja roheline lainjas joon, mis tähistab Senegali jõge. Kilbi all on Senegali kõrgeim aumärk ja prantsuskeelne deviis "Un Peuple – Un But – Une Foi" ('Üks rahvas, üks eesmärk, üks usk'). Vapi kujundas Prantsuse heraldist Suzanne Gauthier.
Hümn[]
Rahvushümn on "Pincez Tous vos Koras, Frappez les Balafons". Hümni sõnade autor oli Senegali esimene president Léopold Sédar Senghor (1906–2001), helilooja Herbert Pepper, kes on kirjutanud ka Kesk-Aafrika Vabariigi hümni.