Sarawak

Sarawaki lipp

Sarawaki osariigi asukoht Malaisias

Sarawak on Malaisia suurim osariik. See asub Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Põhjas piirneb see Lõuna-Hiina merega, lõunas Indoneesia osaga Kalimantani saarest ja kirdes Sabahi osariigiga. Sarawak ümbritseb Brunei Darussalami Riiki.

Sarawaki pealinn on üle 300 000 elanikuga Kuching. Teised olulised linnad on Sibu, Miri ja Bintulu. Osariigi pindala on 124 450 km² ja rahvaarv 2019. aasta seisuga 2 818 100. Osariik on rahvaarvult Malaisias neljandal kohal. 43% elanikest moodustavad dajakid, 24% malaid, 24% hiinlased ja 6,7% melanaud.

Ajalugu

James Brooke oli Sarawaki kuningriigi asutaja

Sarawak kuulus 15.–18. sajandil Brunei sultanaadile. 1841. aastal saabus Kalimantani saarele britt James Brooke. Brunei kannatas Brooke'i saabumise ajal rahutuste all, sest Sarawaki pärismaalased olid tõusnud Brunei sultani vastu üles. Brooke sõlmis sultaniga liidu ja mäss purustati vägivaldselt. Sultan määras Brooke'i tänu täheks oma vasalliks Kuchingi radžaks ning andis osa Sarawakist talle. 1846. aastal sai temast esimene valge radža. Brooke püüdis saada Briti valitsuse huvi maa juhtimise vastu, kuid tema väidet piirkonna piiramatu äripotentsiaali kohta ei usutud.

Kuna Suurbritannia ei võtnud piirkonda enda kontrolli alla, valitses Brooke seda isikliku läänina. Brooke määras kohalike malaide seast piirkonna haldajaid ja sõjaväelasi. Brooke laiendas 1850. ja 1860. aastatel riiki Brunei arvelt ning tema surma järel 1868. aastal sai troonipärijaks tema nõbu Charles Anthony Johnson Brooke. Charles laiendas riigi alasid praeguse osariigi piiridesse.

1888. aastal võttis Suurbritannia Sarawaki oma kaitse alla, sest britid kartsid teiste koloniaalvõimude, eriti Saksa keisririigi mõju kasvu Malai saarestikus. Kuid Suurbritannia sekkus ainult rahvusvahelistesse suhetesse ja Brooke'i dünastia tegeles Sarawaki siseasjadega. Sarawaki juhtivad Brooke'id aravasid, et läänemaised tehingud on kohalike põliselanike suhtes sobumatud ja Sarawak püsis ääremaana, kuhu läänelik kapitalism ei jõudnud. 1941. aastal sai Sarawak oma põhiseaduse, sada aastat pärast Brooke'i dünastia algust.

Jaapan tungis Teises maailmasõjas Sarawaki. 1941. aasta loodud maa põhiseadus oli koostatud vaid päev enne Jaapani okupatsiooni. Jaapani tõrjusid 1945. aastal välja Austraalia väed. 1. juulil 1946 sai Sarawakist Briti kroonikoloonia.

1963. aastal liitus Sarawak Malai peaminister Tunku Abdul Rahmani ettepanekul koos Põhja-Borneo ja Singapuriga. 16. septembril 1963 moodustati praegune Malaisia Föderatsioon ja Sarawakist sai Malaisia autonoomne osariik. Malaisiaga ühinemine vallandas rahutused,sest Indoneesias ei nõustunud Kalimantani põhjaosa Malaisiaga liitmisega. Malaisia Föderatsiooni loomisele järgnes konfrontatsioon. Vägivaldsed rahutused peatati Rahvaste Ühenduse toel.

Geograafia

Ninasarviklind on Sarawaki rahvuslind

Suur osa maismaast on kaetud troopiliste vihmametsadega. Vihmametsas elab mitu liiki, keda mujal maailmas ei leidu. Paljud liigid on inimtegevuse mõjul sattunud väljasuremisohtu, näiteks kalimantani orangutan. Elustiku kaitseks on loodud mitu rahvusparki, sh Niahi rahvuspark, kus asutest koobastest on leitud 40 000 aasta vanuseid inimasustuse jälgi.