Sam Houston. Maal Thomas Flintoff
Samuel "Sam" Houston (2 III 1793 Rockbridge'i maakond, Virginia – 26 VII 1863 Huntsville, Texas) oli USA poliitik ja sõdur. Ta tõi Texase üheks USA osariigis. Tema võit San Jacinto lahingus tagas Texase iseseisvuse Mehhikost. Ta ainus, kes on valitud kahe erineva osariigi kuberneriks.
Elulugu[]
Houston sündis Timber Ridge'i istanduses Virginias šoti-iiri päritolu perekonda. Pärast isa surma 1807 kolis Houston perekonnaga Tennessee maapiirkonda. Noorukina elas ta ligi kolm aastat tšerokiide juures, kus ta võttis endale nime Must Ronk, õppis kohalikku keelt ja oskusi ning tutvus kohalike tavadega. Houstan arendas indiaanlaste niiviisi tiheda vaimse sideme, mis oli tol ajal ebaharilik.[1]
Pärast teenimist 1812. aasta sõjas ning vahepealseid õpinguid sai Houston 1817 USA allagendiks, kes oli määratud juhtima tšerokiide ümberasustamist Tennesseest Arkansase Territooriumi reservaatidesse. Ta naasis Nashville'i õigusteadust õppima ja 1823–1827 oli ta USA Esindajatekoja liige. 1827 valiti ta Tennessee kuberneriks. Pärast lühikest abielu Eliza Alleniga 1829 loobus ta sellest ametikohast; taaskord otsis ta varjupaika tšerokiide juures ja ta võeti formaalselt hõimu liikmeks. Ta külastas kahel korral Washingtoni, kus ta paljastas indiaanlaste peal teostatud valitsusagentide pettuseid ja 1832 saatis president Andrew Jackson ta Texasesse, mis oli siis veel üks Mehhiko provints, kus ta pidi USA piiriäärsete kaupmeeste kaitseks pidama indiaanlastega läbirääkimisi.[1]
Houstoni Texassesse saabumine sattus kokku USA asunike ja mehhiklaste ägeda vaidlusega ala kontrolli pärast. Peagi sai ta asunike üheks peamiseks juhiks. Kui 1835. aasta novembris alustati Mehhiko vastu mässu valiti Houston armee ülemjuhatajaks. Ülestõusu tabas talvel tagasilöök, kuid 21 IV 1836 tegid Houston ja umbes 900 texaslast kindral Antonio López de Santa Anna juhitud 1500 mehelisele Mehhiko armeele üllatusrünnaku. Lahing lõppes Texase võiduga ja nende poolel hukkus vaid üheksa meest Mehhiko 630 kõrval. See võit kindlustas Texase iseseisvuse ja selle järgselt valiti Houston Texase Vabariigi presidendiks (1836–38; 1841–44). Ta oli suur mõjuvõim Texase liitumisel USA-ga 1845. aastal. Houston valiti uue osariigi üheks kahest senaatoriks ja oli Senati liige aastatel 1946–1859. Tema vaated uniooni säilitamiseks olid Texase seadusandlikus kogus ebapopulaarsed ja teda ei valitud kodusõja eelõhtul tagasi – kuigi ta valiti 1859 kuberneriks. Kubernerina püüdis ta edutult takistada 1861 osariigi lahkulöömist, ja peale keeldumist vanduda Konföderatsioonile truudust kõrvaldati ta sama aasta märtsis ametikohalt.[1]
Houston veetis elu viimased kaks aastast vaikselt kodus koos oma abikaasa Margaret Leaga, kellega tal oli kaheksa last.[1]
Houstoni järgi on saanud nime paljud paigad, sh Texase suurim linn Houston.[1]
Kirjandus[]
- Haley, James L. (2015). Sam Houston. University of Oklahoma Press. ISBN 0-806152-14-1.
- Flanagan, Sue (2005). Sam Houston's Texas. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-78921-0.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk. ISBN 1-593394-92-6.