Saksa Uus-Guinea

Saksa Uus-Guinea lipp aastatel 1899–1914

Saksa Uus-Guinea 1914. aastal

1895. aastal välja antud münt väärtusega 20 Uus-Guinea marka. Mündi tagaküljel on kujutatud paradiisilindu.

Saksa Uus-Guinea (saksa keeles Deutsch-Neuguinea) oli Saksa koloniaalimpeeriumi osa aastatel 1884–1919. See hõlmas Keiser Wilhelmi maa Uus-Guinea kirdeosas ja lähedal paiknevad saared. Seda valitses kuni 1899. aastani Saksa Uus-Guinea Kompanii ja kuni 1914. aastani Saksa valitsus, mil see läks Austraalia valdusse.

Ajalugu

1880. aastate alguses oli Uus-Guineal koloonia vaid Hollandil, kellele kuulus saare läänepoolne osa. Saare idaosa ei kuulunud ühelegi Euroopa võimule. Saksa keisririik tugevdas sel ajal oma positsiooni maailmas ja sakslastel olid selles piirkonnas kaubanduslikud huvid.

1883. aastal läks saare lõuna- ja kaguosa Suurbritannia kaitse alla. Seda haldas Queenslandi valitsus. Siiski ei olnud Suurbritannia piirkonna täielikust hõivamisest huvitatud. 1884. aastal asutasid sakslased Saksa Uus-Guinea Kompanii, mis saatis saarele oma agendi Otto Finschi. Finsch heiskas Uus-Guinea kirdeosas ja Uus-Britannia saarel Saksa lipu. See aga põhjustas suurt rahulolematust Queenslandis. Tulemusena kuulutati 1885. aasta alguses Uus-Guinea kirdeosa, mille oli äsja Saksamaa vallutanud, Briti kaitse alla. Saksamaa survel sõlmiti 1885. aasta aprillis leping, millega läks Uus-Guinea kirdeosa, nn Keiser Wilhemi maa, ja Bismarcki saarestik Saksamaale ning Uus-Guinea kaguosa Suurbritanniale.

Saksa Uus-Guinea protektoraadiks said hiljem veel ka Marshalli saared (1885), Nauru (1888), Mariaanid (v.a Guam) ja Karoliinid (mõlemad 1889).

Esimese maailmasõja ajal okupeeris Keiser Wilhemi maa, Bismarcki saarestiku ja Nauru Austraalia väed. Ülejäänud alad läksid Jaapanile.

Saksa Uus-Guineal oli aastatel 1884–1911 käibel Uus-Guinea mark, mida emiteeris Saksa Uus-Guinea Kompanii. Uus-Guinea mark vastas Saksa margale, mis oli koloonias Uus-Guinea marga kõrval samuti käibel; alates 1911. aastast oli käibel ainult Saksa mark.