| Saiga | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Saiga tatarica (Linnaeus, 1766) |
Saiga (Saiga tatarica) on veislaste sugukonna gasellaste alamsugukonda kuuluv sõraline.
Saiga elas algselt terve Euraasia steppi ulatuses Karpaadide nõlvadelt ja Kaukaasiast Kirde-Hiina ja Mongooliani. Samuti elas ta pleistotseeni ajal Põhja-Ameerika ühenduses oleval Beringias. Tänapäeval on kaks alamliiki, kellest S. t. tatarica elab ühes kohas Venemaal ja kolmes kohas Kasahstanis. Ta kütiti 18. sajandi lõpuks Ida-Euroopast täielikult välja. Teine alamliik on Mongoolia lääneosas elav S. t. mongolica.
Saiga elab karjadena poolkõrbetes, steppides ja rohtlates taimset toitu süües.
Saiga turjakõrgus on 0,6–0,8 m ja kaal 36–63 kg. Elab 6–10 aastat vanaks. Saiga on äratuntav äärmiselt ebatavalise londi poolest. Londi kasutab loom steppides tolmu vastu. Sarved on ainult isastel.
Saiga on suure üleküttimise tõttu äärmiselt ohustatud liik. 2015. aastal suri 40% saigadest pastörelloosi.