
Safaviidide lipp. Lipul on kujutatud Iraani rahvussümboleid lõvi ja päikest (Shiro-khorshid)

Safaviidide dünastia suurim ulatus Abbās Suure võimu ajal
Safaviidid oli valitsejadünastia, mis valitses Pärsiat aastatel 1501–1736. Safaviidide ajal sai riigi valisevaks usuks šiiism.
Safaviidide kõrgajal valitsesid nad tänapäeva Iraani, Aserbaidžaani, Bahreini, suurem osa Gruusiast, Iraaki, Kuveiti ja Afganistani ning osa Türgist, Süüriast, Pakistanist, Türkmenistanist ja Usbekistanist.
Safaviidid said alguse sufi ordust (tariqa) Safaviyya, mis õitses Aserbaidžaanis alates 14. sajandist. Selle rajas šeik Safi ad-Din Ardabili (eluaastad 1252–1334), kelle järgi see ka nime sai.
Safaviidide dünastia Iraani šahhid[]
Aastad | Šahh |
1502–1524 | Ismail I |
1524–1576 | Tahmasp I |
1576–1578 | Ismail II |
1578–1587 või 1588 | Muhammed Khodabanda |
1587 või 1588–1629 | Abbās I |
1629–1642 | Safi I |
1642–1666 või 1667 | Abbās II |
1666 või 1667–1694 | Suleiman I (Safi II) |
1694–1722 | Husain |
1723–1732 | Tahmasp II |
1732–1736 | Abbās III |