- Puude perekonna kohta vaata artiklit Saar (perekond); Jõe kohta vaata artiklit Saar (jõgi); Filmi kohta vaata artiklit Saar (film);
- Mis on saar? ÜRO mereseaduse konventsiooni artikkel 121 ütleb, et saar on looduslikult moodustunud maa-ala, mida ümbritseb vesi ja mis tõusu ajal on veest kõrgemal.
Edasi on juba kokkuleppe asi, et Austraalia (7,6 mln km2) ei ole saar, vaid kõige väiksem mander, ja Gröönimaa (2,13 mln km2) ei ole mander, vaid kõige suurem saar.
Geograafia ongi kokkuleppeline teadus. Näiteks pole Euroopa midagi muud kui peotäis Lääne-Aasia poolsaari. Ainult kultuur, traditsioon ja eraldatustunne on talle andnud maailmajao staatuse.
- Maailma (ja Põhja-Ameerika) suurim saar on Gröönimaa.
Teadlaste väitel on Gröönimaa enam kui 2 km paksuse jääkatte all tegelikult kolm eraldi saart. Asi on pigem defineerimises — kas need saare osad, mis jääkatte tohutu surve all on merepinnast allapoole vajunud, on maa või meri?
Suurim saar Okeaanias on Uus-Guinea (785 753 km2; maailmas suuruselt 2.), Aasias Borneo ehk Kalimantan (748 168; 3.), Aafrikas Madagaskar (587 713; 4.), Euroopas Suurbritannia (209 331; 9.), Austraalias Tasmaania (65 021; 26.), Antarktikas Aleksander I maa (49 070; 28.), Lõuna-Ameerikas Tulemaa (47 992; 29.).
Venemaa suurim saar on Sahhalin (72 493; 23.), Eestil Saaremaa (2673; 174.), Soomel Soisalo(1638 km2; on vaieldav, kas see üldse on saar, sest teda ümbritsevate järvede veetase erineb 6 m võrra).
- Suurim liivasaar on 1840 km2 pindalaga Fraseri saar Austraalia idarannikul Brisbane’ist põhja pool. Saar on UNESCO maailmapärandi nimekirjas,
- Suurim järvesaar on 2766 km2 Manitoulini saar, mis asub Kanadas Huroni järves. Suurim saarejärvesaar on 630 km2 Samosir, mis asub Sumatra saare Toba järves. Suurim saarejärvesaarejärvesaar on 1,6 ha suurune nimetu saar, mis asub järves, mis asub saarel, mis asub järves, mis asub Victoria saarel Kanadas.
- Ainuke kolme riigi saar on Borneo, mis on jagatud Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel.
Kõige väiksem kahe riigi saar, 600 m2 suurune Tagholm/Tåkeholmen asub keset Rootsi ja Norra piirijärve Södra Boksjön/Søndre Boksjø.
Kõige väiksem kahe riigi meresaar on 3 ha suurune Märketi laid (pildil) Läänemeres Ahvenamaal,
| [1]
Saar |
mis on jagatud Soome ja Rootsi vahel. Piir on tõmmatud meelega nii siksakiline, et tuletorn jääks Soome pinnale ja saar oleks täpselt pooleks.
- Eestil on saari 1521, Soomel 179584, Rootsil 221831, Lätil 0. Meresaari pole Lätil tõesti ühtegi, jõesaari seevastu mitu, suurim neist Dole Daugavas — 10 km2.
- India Lakshadweepi saarte nimi tähendab sada tuhat saart. Tegelikult on neid seal 27.
- Maailma 193 iseseisvast riigist on ligi veerand, täpsemalt 46 saareriigid. Iga kümnes inimene on saarlane — 9000 asustatud saarel elab 700 miljonit inimest.
- Suurim asustamata saar on Devon Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus. 55247 km2 suurune Devoni saar on pindala poolest maailmas 27. kohal.
• Kõige rahvarohkem saar on 126 700 km2 suurune (maailmas 13.) Jaava saar Indoneesias. Jaaval elab 138 miljonit inimest. Kõige rahvarohkem järvesaar on Ukerewe Tansaanias Victoria järves. Seal elab 150 000
Eesti suurimad saared[]
| Saar | Pindala | |
|---|---|---|
| 1. | Saaremaa | 2673 km² |
| 2. | Hiiumaa | 989 km² |
| 3. | Muhu | 200 km² |
| 4. | Vormsi | 92,9 km² |
| 5. | Kassari | 19,3 km² |
| 6. | Naissaar | 18,56 km² |
| 7. | Kihnu | 16,38 km² |
| 8. | Väike-Pakri | 12,87 km² |
| 9. | Suur-Pakri | 11,6 km² |
| 10. | Ruhnu | 11,36 km² |
| 11. | Abruka | 8,78 km² |
| 12. | Vilsandi | 8,75 km² |
| 13. | Piirissaar | 7,82 km² |
| 14. | Prangli | 6,44 km² |
| 15. | Osmussaar | 4,69 km² |
| 16. | Vohilaid* | 4,16 km² |
| 17. | Aegna | 2,93 km² |
| 18. | Kõinastu laid | 2,62 km² |
| 19. | Tauksi* | 2,50 km² |
| 20. | Võilaid | 2,50 km² |
- Vohilaid. Hiiumaaga peaaegu kokkukasvanud Vohilaid on Eesti suuremaid laide. Vohilaid asub Vahtrepa küla all. Laiul on asunud ka paar talu.
- Tauksi. Matsalu rahvuspargi koosseisu kuuluvale saarele on minek nüüd keelatud, aga pikka aega asus seal kaks talu, ühes neist elas pere veel 1972. aastal. 19. sajandi lõpuni tegutses Tauksil kõrts.