FANDOM


São Tomé ja Príncipe on saareriik Kesk-Aafrikas Guinea lahes. Hõlmab kaks peasaart São Tomé ja Príncipe, mille järgi riik on ka nime saanud, ning mitu väiksemat saart. Väikseim portugalikeelne riik.

Ajalugu Edit

AMH-6800-NA Map of the island of San Thomé

Johannes Vingboonsi kaart São Tomé saarest (põhi on all)

Saared avastasid 1470 Portugali maadeavastajad João de Santarém ja Pêro Escobar.

Geograafia Edit

Riik hõlmab São Tomé (836 km²) ja Príncipe saare (128 km²) ning kuus väikesaart kogupindalaga 37 km². Rannajoone pikkus 261 km.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Saared on vulkaanilised, kuid aktiivseid vulkaane neil ei ole. Saared on mägised, kõrgeim mägi on Pico de São Tomé (2024 m), Príncipe kõrgeim mägi on Pico de Príncipe (948 m).

Kliima Edit

Riik asub niiskes ekvatoriaalses kliimavöötmes, mida mõjutab tugevalt meri. Aasta keskmine t° on 26–27 °C, kõrgemal mägedes on paar kraadi jahedam. Päevased erinevused on väiksed. Sajab u 1000 mm/a, saarte siseosas kuni 3000 mm. Mägede lõunanõlvadel sajab 500 mm/a. Saartele on iseloomulik kõrge õhuniiskus, sageli on sadu tugev ja esineb äike. Vihmahooaeg kestab oktoobrist maini. Kuivahooaeg juunist septembrini, kuid ka selle aja jooksul esineb sademeid.

Veestik Edit

Jõgedesüsteem on riigis tihe, kuid jõed on lühikesed ja kiirevoolulised, arvukalt on koskesid ja kärestikke. Jõed ei ole laevatatavad. Suur magevee hulk on tingitud kõrgest sademete hulgast. Kõik jõed voolavad mägedest Atlandi ookeani.

Taimestik Edit

São Tomé - Ilhéu das Rolas - Praia de Santo António (3)

Ilhéu das Rolase saar São Tomé lõunarannikul

Taimestikku ei ole inimtegevus rikkunud. Kolmandik riigist on kaetud igihalja niiske troopilise vihmametsaga. Palju leidub ronitaimi. Ranniku aladel on niiskeid savanne ja suures osas kaetud põllumaadega. Rannikul on mangroove.

Loomastik Edit

Imetajaid on vähe, mitmed liigid on sissetoodud, nt monapärdik (Cercopithecus mona), rotid ja kodustamata sead. Linnuliike on üle 140, neist enamik on rändlinnud, kes külastavad saart hooajaliselt. Rannikul on palju merelinde, sh kajaklased. Palju on putukaid, metsades on levinud moskiitod. São Tomé ja Principe on oluline merekilpkonnade pesitsemis koht, eriti bissa.

Kaitsealad Edit

Suure osa vihmametsadest hõlmab Obo rahvuspark, mis hõlmab 235 km², 30% São Tomé saarest.

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Riik on jagatud kaheks provintsiks: São Tomé ja Príncipe. Provintsid jagunevad seitsmeks piirkonnaks, millest üks asub Príncipel ja kuus São Tomél.

Rahvastik Edit

Suurem osa rahvastikust São Tomé saarel. 95% on mustanahalised aafriklased, 4% kreoolid ja 1% pms Portugali päritolu eurooplased.

Usundid Edit

83% on katoliiklased, 3,5% protestandid, 2% animistid, 1% Jehoova tunnistajad ja 0,3% muslimid.

Terivis Edit

Eluiga on naistel 65,1 a ja meestel 62,8.

Majandus Edit

Kultuur Edit

São Tomé ja Príncipe kultuur on Aafrika ja Portugali mõjutuste segu.

Sport Edit

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Sao Tome and Principe

Võeti kasutusele 5 XI 1975. Punane kolmnurk sümboliseerib iseseisvuse eest valatud verd, rohelised ribad loodust ja kollane riba kakaopuud. Kaks musta tähte sümboliseerivad riigi kahte peamist saart ja nende kuulumist Musta Aafrika riikide hulka.

Vapp Edit

Coa São Tomé & Príncipe

Võeti kasutusele 1975.

Hümn Edit

Rahvushümn on "Independência total". Võeti kasutusele 1975. Sõnad Alda Neves da Graça do Espírito Santo (1926–2010), helilooja Manuel dos Santos Barreto de Sousa e Almeida.