São Tomé ja Príncipe on saareriik Kesk-Aafrikas Guinea lahes. Hõlmab kaks peasaart São Tomé ja Príncipe, mille järgi riik on ka nime saanud, ning mitu väiksemat saart. Väikseim portugalikeelne riik.
Ajalugu[]
Johannes Vingboonsi kaart São Tomé saarest (põhi on all)
Saared avastasid 1470 Portugali maadeavastajad João de Santarém ja Pêro Escobar.
Geograafia[]
Riik hõlmab São Tomé (836 km²) ja Príncipe saare (128 km²) ning kuus väikesaart kogupindalaga 37 km². Rannajoone pikkus 261 km.
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Saared on vulkaanilised, kuid aktiivseid vulkaane neil ei ole. Saared on mägised, kõrgeim mägi on Pico de São Tomé (2024 m), Príncipe kõrgeim mägi on Pico de Príncipe (948 m).
Kliima[]
Riik asub niiskes ekvatoriaalses kliimavöötmes, mida mõjutab tugevalt meri. Aasta keskmine t° on 26–27 °C, kõrgemal mägedes on paar kraadi jahedam. Päevased erinevused on väiksed. Sajab u 1000 mm/a, saarte siseosas kuni 3000 mm. Mägede lõunanõlvadel sajab 500 mm/a. Saartele on iseloomulik kõrge õhuniiskus, sageli on sadu tugev ja esineb äike. Vihmahooaeg kestab oktoobrist maini. Kuivahooaeg juunist septembrini, kuid ka selle aja jooksul esineb sademeid.
Veestik[]
Jõgedesüsteem on riigis tihe, kuid jõed on lühikesed ja kiirevoolulised, arvukalt on koskesid ja kärestikke. Jõed ei ole laevatatavad. Suur magevee hulk on tingitud kõrgest sademete hulgast. Kõik jõed voolavad mägedest Atlandi ookeani.
Taimestik[]
.jpg){kind=link}
Ilhéu das Rolase saar São Tomé lõunarannikul
Taimestikku ei ole inimtegevus rikkunud. Kolmandik riigist on kaetud igihalja niiske troopilise vihmametsaga. Palju leidub ronitaimi. Ranniku aladel on niiskeid savanne ja suures osas kaetud põllumaadega. Rannikul on mangroove.
Loomastik[]
Imetajaid on vähe, mitmed liigid on sissetoodud, nt monapärdik (Cercopithecus mona), rotid ja kodustamata sead. Linnuliike on üle 140, neist enamik on rändlinnud, kes külastavad saart hooajaliselt. Rannikul on palju merelinde, sh kajaklased. Palju on putukaid, metsades on levinud moskiitod. São Tomé ja Principe on oluline merekilpkonnade pesitsemis koht, eriti bissa.
Kaitsealad[]
Suure osa vihmametsadest hõlmab Obo rahvuspark, mis hõlmab 235 km², 30% São Tomé saarest.
Riik[]
Haldusjaotus[]
Riik on jagatud kaheks provintsiks: São Tomé ja Príncipe. Provintsid jagunevad seitsmeks piirkonnaks, millest üks asub Príncipel ja kuus São Tomél.
Rahvastik[]
Suurem osa rahvastikust São Tomé saarel. 95% on mustanahalised aafriklased, 4% kreoolid ja 1% pms Portugali päritolu eurooplased.
Usundid[]
83% on katoliiklased, 3,5% protestandid, 2% animistid, 1% Jehoova tunnistajad ja 0,3% muslimid.
Terivis[]
Eluiga on naistel 65,1 a ja meestel 62,8.
Majandus[]
Kultuur[]
São Tomé ja Príncipe kultuur on Aafrika ja Portugali mõjutuste segu.
Sport[]
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 5 XI 1975. Punane kolmnurk sümboliseerib iseseisvuse eest valatud verd, rohelised ribad loodust ja kollane riba kakaopuud. Kaks musta tähte sümboliseerivad riigi kahte peamist saart ja nende kuulumist Musta Aafrika riikide hulka.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1975.
Hümn[]
Rahvushümn on "Independência total". Võeti kasutusele 1975. Sõnad Alda Neves da Graça do Espírito Santo (1926–2010), helilooja Manuel dos Santos Barreto de Sousa e Almeida.