Raamaturott Viki
Advertisement
Robert F Kennedy crop

Robert Francis "Bobby" Kennedy (20. november 1925 Brookline, Massachusetts – 6. juuni 1968 Los Angeles, California) oli USA poliitik ja jurist.

Kennedy sündis Massachusettsi osariigis Brookline'is iiri päritolu ärimehe ja valitsusametniku Joseph Kennedy ja tema abikaasa Rose Kennedy seitsmenda lapsena. Pärast USA mereväe reservväes teenimist aastatel 19441946 naasis ta Harvardi Ülikooli, mille ta lõpetas 1948. aastal riigiteaduste alal. Ta sai Virginia Ülikoolis õigusteaduste kraadi ning hakkas tööle Massachusettsi osariigi advokatuuris.

1949. aastal alustas ta poliitikukarjääri oma venna John F. Kennedy valimiskampaania mändežerina. Enne riigiasutusse tööle asumist töötas ta ise The Boston Posti korrespondendina ja senaator Joe McCarthy juhitud Senati komitee abikonsulina. Ta pälvis riiklikku tähelepanu Senate Labor Rackets Committee peakonsulina aastatel 19571959, mille juures töötas süüdistas ta avalikult ametühingu juhti Jimmy Hoffat korruptsioonis.

Robert F Kennedy 6-14-63

Kennedy kõnelemas afroameeriklastest ja valgetest kuulajaskonna ees 1963. aasta juunis Washingtonis

Pärast peakonsuli ametist taandumist asus ta 1960. aastal korraldama oma venna presidendikampaaniat. 1961. aastal sai Robert USA justiitsministriks ja oli aastatel 1961–1963 presidendi lähim nõunik. Justiitsministrina pälvis ta kõige enam tähelepanu tänu afroameeriklaste õiguste eest ning organiseeritud kuritegevuse ja maffia vastu võitlemisele. Samuti osales ta Berliini (1961) kui ka Kuuba kriisi (1962) lahendamises. Pärast oma venna mõrvamist 1963. aastal töötas ta mitu kuud veel Lyndon B. Johnsoni valitsuses. Ta kandideeris 1964. aastal Senatisse New Yorgi osariigi esindajana, võites ametisolevat vabariiklast Kenneth Keatingit. Senatis avaldas Kennedy vastuseisu rassilise diskrimineerimise ja USA osalusele Vietnami sõjas. Ta seisis inim- ja sotsiaalsete õigustega seotud probleemide eest ning ta sai lähedaseks Martin Luther Kingi ja Cesar Chaveziga.

1968. aasta presidendivalimistel oli ta Demokraatliku Vabariigi juhtivkandidaat. Ta pöördus palvega eeskätt afroameeriklastest, ladinaameeriklastest, katoliiklastest ja noorte hääletajate poole. Ta võitis 1968. aasta juunis senaator Eugene McCarthyt eelvalmistel Californias ja Lõuna-Dakotas. Mõni aeg pärast 5. juuni südaööd tulistas Kennedyt surmavalt 24-aastane palestiinlane Sirhan Sirhan, kes põhjendas oma tegu sellega, et Kennedy oli seisnud USA toetuse eest Iisraelis. Sirhanile määrati eluaegne vanglakaristus.

Kennedy on maetud oma venna kõrvale Arlingtoni riiklikule kalmistule Virginias.

Ta oli 1950. aastast abielus Ethel Kennedyga (neiupõlvenimega Skakel), kellega tal oli 11 last.

Advertisement