| Rimatara roolind | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Acrocephalus rimitarae (Murphy & Mathews, 1929) |
Rimatara roolind (Acrocephalus rimitarae) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv linnuliik.
Ta on endeemne Vaikses ookeani keskosas Prantsuse Polüneesias Rimatara saarel.[2]
Nomenklatuur ja taksonoomia[]
Varem on teda käsitletud pitcairni roolinnu alamliigina Acrocephalus vaughani rimatarae.[2]
Kirjeldus[]
Rimatara roolinnu üldpikkus on 17 cm. Tiiva pikkus on 80–88 cm.[2] Täiskasvanud linnu sulestiku seljaosa ja pealagi on oliivpruunikas, kõhuosa on kollakasvalge, silmatriip tume ja kulmutriip hele. Nokk on võrdlemisi lühike.[1]
Levila ja arvukus[]
Ta on Prantsuse Polüneesias asuva Lõunasaarte saarestikku kuuluva Rimatara saare endeem.[1]
Arvukuse kohta on vastastikuseid andmeid. Tema arvukuseks on sõltuvalt kasutatud vaatlusmeetodist hinnatud umbes 1800–2500 isendit, kuid on ka arvatud, et tema arvukus on tunduvalt väiksem: 2002. aasta andmetel 740 ja 2004. aasta andmetel 675. Kõige hiljutisemad vaatlused on tema arvukuseks loendanud 1000–3000 isendit. Elupaikade jätkuva halvenemise tõttu on tema arvukus aeglaselt vähenemas.[1]
Elupaik[]
Rimatara roolindu kohtab kõikjal saarel. Ta eelistab pesitseda kultuurimaastikel, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure, rannikumetsades ja lubjakivisel pinnasel kasvavas looduslikus metsas.[1]
Eluviis[]
Ta on paigalind.[1]
Ohustatus[]
Kuna rimatara roolind vajab pesitsemiseks metsast ala, mõjutab teda elupaikade olemasolu, näiteks kadus 2006. aastal rajatud lennuvälja tõttu üle kolmandiku looduslikust metsast, kuid sobivamad pesitsuspaigad jäid alles.[1]
Lisaks ohustavad teda kodukassid ja võõrliikide levik, eriti maina (Acridotheres tristis).[1]
2017. aastal paigutas Rahvusvaheline Looduskaitseliit rimatara roolinnu äärmiselt ohustatud liikide hulka.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 http://www.iucnredlist.org/details/22714826/0 (vaadatud 8.3.2019)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kennerley, Peter; Pearson, David (2010). Reed and Bush Warblers, Lk. 439, A&C Black. ISBN 1-408-13401-2.