Ranniksekvoia | ||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
![]() | ||||||||||||||||
Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
Sequoia sempervirens (D. Don) Endl. |
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on küpressiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuuliik. Ta on ainus säilinud liik sekvoia perekonnast.
Koos mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) ja metasekvoiaga (Metasequoia glyptostroboides) moodustab ranniksekvoia sooküpressiliste alamsugukonda. Väidetavalt said kõik kolm liiki oma nime tšerokii keele silptähestiku looja Sequoyah' järgi.
Esimesena kirjeldasid ranniksekvoiat 1824. aastal šoti botaanik David Don ja inglise botaanik Aylmer Bourke Lambert, kes andis talle teaduslikuks nimetuseks Taxodium sempervirens', paigutades ta küpressiliste sugukonda sooküpressi perekonda. Sekvoia perekonna lõi Austria botaanik Stephan Endlicher, kes andis ranniksekvoiale ka tema praeguse liiginime.

Ranniksekvoia levila (rohelisega)
Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30–65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California osariigi keskosast kuni Oregoni osariigi piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane.
Suurem osa levilast jääb merepinnast kõrgusele 30–750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid.
Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada üle 110 meetri kõrguseks. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal avastatud Hyperion, mille kõrgus on 115,92 meetrit.
Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit. Võra ülaosas ja päikese käes on okaste pikkus 5–10 millimeetrit; noorematel puudel ja varjulistel okstel aga 15–25 millimeetrit. Käbid on 15–32 millimeetri pikkused. Puu tolmleb hilistalvel.
Koor on kuni 30 sentimeetrit paks, pehme ja kiuline. Koorele annab tema punase värvuse parkhape. Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada.
Paljude isendite vanus ulatub üle 600 aasta, vanim teadaolev sekvoia on umbes 2200-aastane. Sellega on ranniksekvoiad ühed kõige vanemad organismid Maal. Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks.
Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Kuna sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.
Ranniksekvoiade kaitseks on Põhja-Californiasse loodud Redwoodi rahvuspark.
Viited[]
- ↑ http://www.iucnredlist.org/details/34051/0 (vaadatud 30.7.2018)