FANDOM


Rüütelvi
Harris's Hawk (Parabuteo unicinctus) 3 of 4 in set
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pistrikulised Falconiformes
Sugukond: Haugaslased Accipitridae
Perekond: Rüütelviu Parabuteo
Liik: Rüütelviu
Ladinakeelne nimetus
Parabuteo unicinctus
(Temminck, 1824)

Rüütelvi (Parabuteo unicinctus) on pistrikuliste seltsi haugaslaste sugukonda kuuluv röövlind.

RÜütelviu looduslik levila ulatub USA edelaosast mööda Ameerika mandrit Tšiili ja Argentina keskosani. Euroopas, eelkõige Suurbritannias vabas loodus elavad rüütelviud on vangistusest põgenenud. Ta elab hõredates metsades ja poolkõrbetes, kuid ka padurates. Rüütelviu on paikne lind.

Rüütelviul on kolm alamliiki.

Linnu kehapikkus on 45–69 cm ja tiibade siruulatus 103–120 cm. Emaslind on isaslinnust umbes 35% suurem. Linnu sulestik on tumepruun, tiibade esiosa on valge.

Ta toitub väikestest lindudest ja imetajatest, sisalikest ja suurtest putukatest. Kui rüütelviud peavad jahti karjana, võivad nad pidada jahti ka üle kahe kg kaaluvale saakloomale, näiteks jänesele, ameerika hallhaigurile ja noorele metskalkunile.

Ta teeb pesa väikeste puude õõnde, rohtu või kaktuse tüvesse. Pesa on tehtud oksadest, taimejuurtest ja -vartest ning sageli vooderdatud lehtede, sambla, puukoore ja taimejuurtega. Pesa ehitavad enamasti emased. Täiskurnas on 2–4 muna. Munad on valged või sinakasvalged. Haudeperiood kestab 31–36 ööpäeva. Haub eelkõige emaslind. Noorlind saab lennuvõimeliseks 45–50 päeva pärast koorumist, kuid jääb vanemate juurde kuni kolmeaastaseks saamiseni. Pesa võivad rüüstada koiott, kaljukotkas, punasaba-viu ja ameerika kassikakk.

Rüütelviu on linnujahi pidajate peamine abiline, sest teda on lihtne treenida ja talle meeldib suhelda.