FANDOM


Réunioni kuldnokk
Hoopoe starling
Ainus linnu eluajal tehtud joonistus, Paul Jossigny, 1770. aasta algusest
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Kuldnoklased Sturnidae
Perekond: Fregilupus
Lesson, 1831
Liik: Réunioni kuldnokk
Ladinakeelne nimetus
Fregilupus varius
(Boddaert, 1783)

Réunioni kuldnokk (Fregilupus varius) on värvuliste seltsi kuldnoklaste sugukonda kuuluv väljasurnud lind. Ta elas India ookeani saarel Réunionil ja suri välja 1850. aastatel.

Réunioni kuldnokk oli suguluses lähedal olevatel saartel elanud rodriguese kuldnoka ja mauritiuse kuldnokaga, kes olid kõik ilmselt pärit Kagu-Aasiast.

Lindu on esmakordselt maininud 1658. aasta Madagaskari lindude nimestikus Prantsuse kuberner Étienne de Flacourt. Esimest korda kirjeldati teda Réunioni saarel elavat 1669, kuid esimese põhjaliku kirjelduse andis 1674 Sieur Dubois. Pikk aega arvati ta olevat vaenukägu sugulane. Kuigi on olemas arvukalt sarnaseid tunnuseid, kinnitati see DNA uuringute käigus kuldnoklaseks.

Réunioni kuldnokk oli 30 cm pikk. Tema sulestik oli pms valge ja hall, seljaosa, tiivad ja saba olid tumepruunid ja mustad. Tal oli hele, liikumisvõimeline tutt, mis keerdus ettepoole.

Linnul esines dimorfism. Isased olid suuremad ja neil oli kõveram nokk. Noorlindude sulestik olid täiskasvanutest pruunikam.

Réunioni kuldnoka eluviisi kohta on vähe teada. Ta elas eeldatavasti suurte karjadena. Ta elutses niisketel aladel ja soodes. Réunioni kuldnokk oli kõigesööja. Ta toitus taimedes ja putukatest.

Tema vaagen oli jõuline, jalad ja küünised olid suured ning tema lõualuud olid tugevad maapinnal tuhlamiseks.

Réunioni kuldnokkasid küttisid Réunioni asunikud, kes pidasid neid puurilindudena. 19. sajandi alguses hakkas tema arvukus vähenema ja suri välja enne 1860. aastaid. Väljasuremise põhjustusteks loetakse võõrliikidega tekkinud konkurentsi toidu üle ja kisklust, haigusi ning inimeste põhjustatud metsatustumist ja tagakiusamist, kes küttisid neid toidu ja põllukultuuride kahjuri tõttu.