République Française (prantsuse)
|
|||
---|---|---|---|
Pealinn | Pariis | ||
Ametlikud keeled | prantsuse | ||
Pindala | |||
- | Kogupindala | 551 695 km2 | |
Rahvaarv | |||
- | Rahvaarv | 64 938 716 (15. aprilli 2017 seisuga) |
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (pr. keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaa sigma
territoorium hõlmab veel mitu ülemeredepartemangu, milleks on Lõuna-Ameerikas asuv Prantsuse Guajaana ning mitu Atlandi, Vaikses ja India ookeanis asuvat saareüksust.
Prantsusmaa pindala on 551 695 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km².[1] See on Euroopas pindalalt Venemaa ja Ukraina järel kolmas riik. Rahvaarv on 64,9 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 67 miljonit.
Prantsusmaa on sisemajanduse kogutoodangult maailmas kuuendal kohal. Prantsusmaa ei ole vaid tööstusriik, vaid ka Euroopa tähtsaim põllumajandusmaa, ning see on tuntud eriti oma veinipiirkondade poolest. Samuti on Prantsusmaa maailma kõige populaarsem turimissihtkoht: 2015. aastal külastas riiki 84,5 miljonit turisti.
Prantsusmaa on maailma üks suur võime, mis on ÜRO Julgeolekunõukogu üks viiest alalisest liikmest. See on Euroopa Liidu ja eurotsooni üks juhtivaid riike. Samuti on see G7, NATO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF) liikmesriik. Prantsuse Viienda Vabariigi põhiseadus võeti vastu 1958. aastal ning sellest alates on riik olnud poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa on üks tuumariikidest.
Etümoloogia[]
Nimi France tuleneb Frangi riigi nimest.
Geograafia[]
Asend ja suurus[]
Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas ning ulatub Atlandi ookeanist Vahamereni. See piirneb põhjas La Manche'i väinaga, läänes Biskaia lahega, lõunas Püreneede ja Vahemerega ning idas Alpidega. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Hispaania, Andorra ja Monaco. Prantsusmaa ja Saksamaa piiril voolab Reini jõgi. Prantsusmaa hõlmab ka Vahemeres paikneva Korskia saare. Prantsusmaa Euroopa osa pindala on 551 695 km² ja selle rannajoone pikkus on 3427 kilomeetrit.
Prantsusmaale kuulub ka mitu ülemerepiirkonda, millest suurim on Lõuna-Ameerikas asuv Prantsuse Guajaana. Lisaks kuuluvad ülemerepiirkondade hulka Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia ning mitmed teised saared ja saarerühmad Atlandi, Vaikses ja India ookeanis. Ülemerepiirkondade kogupindala on 91 927 km² ning koos nendega on Prantsusmaa territooriumi pindala 643 801 km², millega on Prantsusmaa pindalalt maailmas 20. kohal.
Topograafia[]
Prantsusmaa kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808 m), mis asub Alpides Prantsusmaa ja Itaalia piiril. Prantsusmaa madalaim koht asub Rhône'i jõe deltas kaks meetrit merepinnast madalamal.
Kliima[]
Taimestik[]
Taimestik jaguneb kahe holarktilise allriikkonna vahel, milleks on Euro-Siberi regioon ja Mediterraanne ehk Vahemere regioon.
Suurem osa Prantsusmaast paikneb Euro-Siberi regioonis, mille võib Prantsusmaa piires jagada veel kolmeks eraldi osa. Prantsusmaa lääneosa, mis jääb Charente'i jõest põhja ja hõlmab suurema osa Pariisi nõost, oleks esimene osa. Selle piirkonna iseloomulikeks liikides kõrgustikel, kus aastane sademete hulk ületab 600 mm, on tamm, kastanipuu, mänd ja pöök. Tammemetsad on tänapäevaks põllumaade rajamise tulemusena suures osas maha raiutud. Samuti on tavalised nõmmed, mis on enamjaolt tekkinud inimtegevuse (metsade langetamise, alepõllunduse ja karjatamise) tagajärjel. Taimesugukondadest on esindatud muuhulgas liblikõielised (Fabaceae), kanarbikulised (Ericaceae) ja paunloorikulised (Dennstaedtiaceae). Charente'i jõest lõunas Akvitaania nõos on tasandikulistel aladel levinud nõmmed, orgudes kasvad tamm, küpress, pappel ja paju. Riigi keskosas asuva Keskmassiivi mäestikuala lubjakivist platoodel kasvavad liblikõielised, huulõielised (Lamiaceae) ja kadakad. Prantsusmaa idaosa taimestik, mis oleks Euro-Siberi regiooni teiseks alaosaks, sarnaneb üldosas Kesk-Euroopa omaga, kus tüüpilisemad puuliigid on vaher, pöök, tamm ja lehis; tammede all kasvab sageli põõsana valgepöök. Kolmanda allosa moodustavad mitmesuguse kõrgusega mäestikud, kus kasvutingimused on niiskemad. Madalamatel kõrgustel kasvavad pöögimetsad, kõrgemal nulg, mägimänd ja lehis, kuid ka ulatuslikult istutatud kuusk. Metsapiirist kõrgemal on alpiniit, kus leiduvad vaid mõned madalakasvulised puud, kuid õistaimede arvukus on seal suur.[2]
Mediterraanne regioon pakub teravat kontrasti ülejäänud Prantsusmaa taimestikule. Suviti esineva põuaperioodi ajal paljud sibultaimed närbuvad, kuid kserofüüdid ehk kuivustaimed suudavad sel ajal tänu säästlikule veetarbimisele põua üle elada; kserofüütideks on muuhulgas iilekstamm, korgitamm, kanarbikulised, kiviroosikud ja huulõielised. Maastikus domineerivad sirmokas (Sciadopitys verticillata) ja piinia (Pinus pinea) ning sisse toodud küpress. Roussilloni piirkonnas on ülekaalukalt levinumaks bioomiks makja, mis koosneb läbipääsmatut tihnikut moodustavast põuataluvusega taimestikust. Enamus aladel on makja välja arenenud pärast inimese poolt igihaljaste metsad hävitamist. Suur osa Provence'i kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnast on kaetud hõreda võsa ehk gariigiga, mis koosneb madalakasvulistest igihaljastest taimedest. Selles piirkonnas asuvad suurimad veinistandused, kuid seal kasvad ka sidruni- ja apelsinipuud. Umbes 800 meetri kõrgusel merepinnast, näiteks Sevennide piirkonnas, ilmub heitlehine mets, kus kasvab peamiselt harilik kastanipuu. Umbes 1400 meetri kõrgusel merepinnast algab subalpiinne mets, kus on esindatud nulg ja mänd.[2]
Metsad katavad Prantsusmaa alast ligi 150 000 km² ning mis moodustavad selle territooriumist enam kui neljandiku. Suurem osa metsadest paikneb Ardennide ja Vogeeside kõrgustikes ning Juura, Alpi, Pürenee mägedes, kuid ulatuslikud metsad kasvavad ka vaesema pinnasega madalatel aladel, näiteks Sologne'i tasandikul Loire'ist lõunas. Edela-Prantsusmaale istutatud merimänni metsad on ühed suurimad Lääne-Euroopas – need hõlmavad umbes 9500 km². Metsade tähtsus puiduallikana üha enam vähenemas ning suurenamas on nende tähtsus haljastuses linnastute ümbruses.[2]
Loomastik[]
Suurimetejatest elavad Prantsusmaal metssiga, punahirv, metskits, hunt, rebane, pruunkaru, mäger, alpi mägikits ja alpi kaljukits. Meres elavad delfiinlased. Prantsusmaal on loendatud 565 liiki linde.
Kaitsealad[]
Prantsusmaa Euroopa osas asub kuus rahvusparki: Calanques'i rahvuspark, Cévennes'i rahvuspark, Écrins'i rahvuspark, Mercantouri rahvuspark, Port-Cros' rahvuspark, Pyrénées' rahvuspark ja Vanoise'i rahvuspark. Lisaks asub rahvuspark Prantsuse Guajaanas (Guyana Amazonase park), Guadeloupe'il (Guadeloupe'i rahvuspark) ja Réunionil (Réunioni rahvuspark). Lisaks asub Prantsusmaal veel arvukalt regionaalparke.
Ajalugu[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
Majandus[]
Valuuta[]
Käibel on Euroopa Liidu ühisraha euro.
Kultuur[]
Sport[]
Sümboolika[]
Rahvuslind on puna-džunglikana.
Lipp[]
Võeti kasutusele 15 II 1794.
Vapp[]
Vapp ehk rahvuslik embleem võeti kasutusele 1912.
Hümn[]
Riigihümn on "Marseljees". Sõnad ja viis Claude Joseph Rouget de Lisle (1792). Võeti kasutusele 1795.
Viited[]
- ↑ The World Factbook. Vaadatud 16.4.2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 France. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 16.4.2017