- Filmi kohta vaata artiklit Postitõld (film).
.png){kind=link}
Postitõld
Postitõld ehk reisivanker on katusega vanker, mida kasutati reisijate veoks ning kaupade ja kirjade kohaletoimetamiseks.
Esimesed reisivankrid ehitati 16. sajandil Inglismaal. Need liikusid tol ajal väga aeglaselt.
Tingituna posti koguse pidevast suurenemisest ja reisijate veo vajadusest võeti kasutusele lahtised vankrid ja suured pealt kinni ehitatud postivankrid ehk kibitkad. Et teed olid halvad ja postisõidukid primitiivsed, siis oli nendega reisimine ebamugav. Vankritel puudusid vedrud ning nendes kimbutasid reisijaid päike, tolm ja vihm. Postitõllaga reisimine oli kulukas ja seetõttu kasutasid seda võimalust enamasti vaid jõukamad.
Uus ajajärk reisijate veos algas 1820.–1840. aastatel seoses postitõldade kasutuselevõtuga. Postitõld oli laialdaselt kasutusel peale Euroopa ka USA-s. Postitõldade teenuste ajal olid need USA-s ainus transpordivahend pikkade maade läbimisel. 1876–1916 kulges Lõuna-Oregonis postitõllatee piki randa. Postitõldu ähvardas teekonnal palju ohte, eriti sagedased olid teeröövlite ja USA-s ka indiaanlaste rünnakud. Vajadus postitõldade järele kadus pärast raudteevõrgu rajamist.