Poonide elamu Nebraskas 1873. aastal
Poonid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes kuuluvad ajalooliselt tasandikuindiaanlaste hulka. Nad kolisid oma praegustele aladele Nebraska ja Kansase osariigi piirkonnas umbes 14. sajandil.
Poonid kõnelesid alguses kado keelkonda kuuluvat pooni keelt ja elasid algselt koos teiste sama keelt kõnelevate rahvastega praeguses Texase idaosas. Arvatakse, et poonide arv oli 19. sajandi esimesel poolel ligi 12 500. Poonide nimetus enda kohta on Chaticks-si-Chaticks, mis tähendab 'meeste mehed' või 'inimeste inimesed'. Nimi poonid tuleneb sõnast pariki, mis tähendab 'sarve', ja tuleneb nendele iseloomuliku soengu järgi, või sõnast parisu, mis tähendab 'kütti'.[1]
Poonide traditsioonilised elatusallikad olid küttimine ja maaharimine.
Viited[]
- ↑ Waldman, Carl (2006). Encyclopedia of Native American Tribes, Lk. 217–219, Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6273-7.