FANDOM


Koera kohta vaata artiklit Pluuto (koer).
Pluto-01 Stern 03 Pluto Color TXT

Kosmosesondi New Horizons 14. juulil 2015 450 000 km kauguselt tehtud pilt Pluutost

Pluuto on kääbusplaneet Päikesesüsteemis Kuiperi vöös, üks Neptuuni-tagune objekt.

Pluuto on suurim ja raskuselt teine kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning suuruselt üheksas ja raskuselt kümnes teadaolev objekt, mis tiirleb otseselt ümber Päikese. See on mahult suurim Neptuuni-tagune objekt, kuid massilt kergem kui "hajutatud kettas" asuv kääbusplaneet Eris. Sarnaselt teiste Kuiperi vöö objektidega koosneb Pluuto peamiselt jääst ja kivist ning on võrdlemisi väike – tema mass on umbes üks kuuendik Maa massist ja üks kolmandik selle mahust. Pluutol on keskmine ekstsentriline ja kalduv orbiit, mille kaugus Päikesest 30–49 astronoomilist ühikut (4,4–7,3 miljonit km). See tähendab, et Pluuto läheneb perioodiliselt Päikesele ja Neptuunile, kuid püsiv orbitaalresonants Neptuuniga väldib sellega kokkupõrkamist.

Pluuto avastas 1930. aastal USA astronoom Clyde Tombaugh. Pluuto oli esimene Kuiperi vöö objekt, mis avastati. Algselt peeti Pluutot Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 1992. aastal langes Pluuto staatus planeedina kahtluse alla, sest Kuiperi vöös avastati mitu sarnase suurusega objekti. 2005. aastal avastati kääbusplaneet Eris, mis on Pluutost 27% raskem. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (IAU) määratles seejärel Neptuuni orbiidist kaugemale jäävaad kääbusplaneedid, sh Pluuto, plutoidideks. Osad astronoomid arvad, et Pluuto peaks nimetamata taas Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks.

Pluto Earth Moon Comparison

Pluuto võrdlus Maa ja Kuuga

Pluutol on viis kaaslast: Charon (suurim, mille läbimõõt on veidi suurem kui Pluutol), Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Pluutot ja Charoni peetakse mõnikord binaarsüsteemiks, kuna nende orbiitide baritsenter ei asu kummagi kehas.

14. juulil 2015 möödus Pluutost kosmosesond New Horizons. Lühikese möödalennu ajal tegi New Horizons Pluutol ja tema kaaslastel üksikasjalikke mõõtmisi ja vaatlusi.