Plantagenetid oli valitsejadünastia, mis pärines Prantsusmaalt Anjoust. Plantagenetid valitsesid Inglismaad alates 1154. aastast, mil "Anarhia" kriisi lõpus tõusis troonile Henry II, kuni 1485. aastani, mil Richard III hukkus lahingus.
Dünastia rajaja oli Anjou krahv Geoffroy V, kes kandis 1128. aastal Inglismaa kuninga Henry I tütre ja Saksa-Rooma riigi keisri Heinrich V lese Matildaga abielludes kiivrikaunistusena leetpõõsa (planta genista) oksa, mille järgi sai nime kogu järgnev dünastia.
Kokku valitses Inglismaad 14 Plantagenetide dünastiast pärit valitsejast, kellest kuus pärines Lancasteride või Yorkide kõrvalharust. Mõned ajaloolased loevad Plantagenetide dünastia kolm esimest valitsejat – Henry II, Richard I ja John Maata – Anjou dünastiasse ning järgnevad valitsejad Plantagenetide dünastiasse.
15. sajandi keskpaigas tõi Lancasteride ja Yorkide vaheline rivaliteet kaasa Rooside sõja puhkemise, mis kulmineerus 1485. aastal Bosworth Fieldi lahinguga, kus hukkus Plantagenetide ja Yorki dünastia viimane kuningas Richard III. Inglismaa kuningaks sai Lancasteride soost Henry VII, kes abiellus Yorki Elizabethiga, pannes aluse Tudoride dünastiale. Plantagenetide dünastia legitiimne meeslinn sai lõpu 1499. aastal Edward Plantageneti surmaga.
Plantagenetide dünastiast pärit Inglismaa monarhid[]
- Henry II (1154–1189)
- Richard I (1189–1199)
- John Maata (1199–1216)
- Henry III (1216–1272)
- Edward I (1272–1307)
- Edward II (1307–1327)
- Edward III (1327–1377)
- Richard II (1377–1399)
- Lancasterid:
- Yorkid:
- Edward IV (1461–1470 ja 1471–1483)
- Edward V (1483)
- Richard III (1483–1485)