FANDOM


Flag of Pittsburgh, Pennsylvania.png
Lipp
Pittsburgh city coat of arms.png
Vapp
USA location map.png
Red pog.png
Pittsburgh
Pittsburghi asukoht USA-s

Pittsburgh [pitsbö:rg] on linn USA-s Pennsylvania osariigis, Allegheny maakonna halduskeskus. Pittsburghis ühinevad Allegheny ja Monongahela jõgi, moodustades Ohio jõe.

Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 302 407. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 305 687.[1] See on elanike arvult Philadelphia järel osariigi teine linn. Pittsburghi linnastus elab üle 2,3 miljoni inimese.

Pittsburgh oli varem tuntud "Teraselinnana", kuna sinna koondusid 20. sajandi alguses paljud USA terasetööstusettevõtted, kuid ka veel tänapäevalgi tegutseb neid seal üle 300. Pittsburgh on tuntud ka paljude sildade poolest ja linna on nimetatud "Sildade linnaks", kuna linnas on sildu kokku 446, millega on seal rohkem sildu kui isegi Veneetsias.

Geograafia Edit

Pittsburgh asub Pennsylvania osariigi edelaosas Ohio osariigi piirist umbes 45 kilomeetri kaugusel idas Allegheny ja Monongahela jõe ühinemiskohas, kus saab alguse Ohio jõgi. Linn paikneb Allegheny platool. Kõrguste vahed on linnas üsna suured – madalaim koht asub merepinnast 220 meetri kõrgusel ja kõrgeim 400 meetri kõrgusel –, mistõttu asub linnas üle 700 trepi kokku üle 44 000 trepiastmega.

Pittsburghi pindala on 151,12 km², millest 143,42 km² moodustab maismaa ja 7,69 km² veepindala.

Linnaosad Edit

Pittsburgh on jagatud 90 linnaosaks. Kesklinn koos ärikeskusega asub Allegheny ja Monongahela vahelisel alal, mida tuntakse Kuldse Kolmnurgana (Golden Triangle). Oaklandi linnaosas asub Pittsburghi haridus- ja meditsiinikeskus. Kesklinna ja Oaklandi linnaosa vahele jäävad ajalooliselt mustanahaliste linnaosad. Lõuna-, lääne- ja põhjaosasse jäävad peamiselt elamurajoonid.

Pittsburgh skyline panorama daytime

Pittsburghi siluett, esiplaanil Monongahela jõgi

Kliima Edit

Pittsburghis valitseb niiske mandriline kliima. Talved on külmad, pilvised ja mõõdukalt lumised. Kõige jahedam kuu on jaanuar, mil keskmine õhutemperatuur on −2 °C. Suved on soojad ja niisked. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on 22,6 °C. Üle 35 °C tõuseb õhutemperatuur harva, kuna linn asub merepinnast võrdlemisi kõrgel ja Apalatšide mäestiku tuulepoolsel nõlval.

Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud 19. jaanuaril 1994, mil oli −30 °C külma. Kõige kõrgem õhutemperatuur on olnud 39 °C, mis on mõõdetud kolmel korral, viimati 16. juulil 1988.

Aastane keskmine sademetehulk on 970 mm. Kõige enam sajab juunis (109 mm) ja kõige vähem oktoobris (58 mm). Aastane sademetehulk on ulatunud 575 millimeetrist 1930. aastal kuni 1458 millimeetrini 2004. aastal. Aastas sajab keskmiselt 105 cm lund.

Ajalugu Edit

Bouquet blockhouse

1764. aastal ehitatud Fort Pitt Blockhouse on Pittsburghi vanim ehitis

Piirkonna esmaasukad olid algonkini ja irokeesi keeli kõnelenud indiaanlased.[2]

Brittide ja prantslaste vaheline konflikt sellel alal algas 1758. aastal, mil kindral John Forbesi juhitud briti väed tõrjusid prantslased välja 1754. aastal prantslaste poolt ehitatud ja praeguse Pittsburghi kesklinna alal asunud Fort Duquesne'ist. Seejärel alustasid britid Fort Pitti kindluse ehitamist, et kindlustada oma domineerimine Ohio jõe lähtekohas. Asunikud hakkasid sinna piirkonda saabuma pärast seda, kui 1763. aastal alistati ottavade pealiku Pontiaci juhitud indiaanlaste vägi. 1768. aastal sõlmitud Fort Stanwixi lepinguga loovutasid indiaanlased Ohio jõest lõunasse jäävad maad brittidele. Pärast Ameerika iseseisvussõda muutus linn kohaks, kus mööda Ohio jõge alustasid asunikud teekonda lääne suunas.[2]

Pittsburgh on saanud nime Briti riigimehe William Pitti järgi.

Pittsburgh sai linnaõigused 18. märtsil 1816. Pittsburghi strateegiline asukoht ja loodusvarade rikkus suurendas linna majanduslikku ja tööstuslikku kasvu 19. sajandil.[2] 1840. aastateks oli Pittsburgh kasvanud üheks suurimaks Allegheny mägedest läände jäävaks linnaks. 19. sajandi keskpaigas tunti Pittsburghi "Raualinnana". 1834. aastal valminud Pennsylvania kanal ja samal aastal paigaldatud raudtee avasid olulised kaubandus- ja laevandusturud.[2] 1845. aasta aprillis hävis tulekahjus umbes kolmandik linnast.

Thaddeus M. Fowler - Pittsburgh, Pennsylvania 1902

Vaade linnulennult Pittsburghile 1902. aastal. Litograaf Thaddeus Mortimer Fowler.

Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda hakkas linna saabuma suurel arvul Euroopa asunikke ning paljud töösturid, teiste seas Andrew Carnegie ja Henry Clay Frick, rajasid Pittsburghi oma teraseimpeeriumi.[2]

Pittsburgh oli koos ülejäänud Allegheny maakonnaga üks suurimaid terase- ja terastoodetetootjaid riigis. Näiteks 1911. aastal tuli sealt 24% riigist toodetud malmist, 53% tiigelterasest, 24% raudteeterasest ja 59% ehitusterasest.

1910. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 533 905 inimest, millega oli Pittsburgh elanike arvult USA-s kaheksas linn. Rahvaarvu kasv suurenes kiires tempos kuni Teise maailmasõja alguseni ja tipnes 1950. aastal 676 806 elanikuga, kui Pittsburgh oli USA-s elanike arvult kaheteistkümnes. Pärast seda hakkas linna rahvaarv kiiresti langema ning elanikud kolisid äärelinnadesse.

GOLDEN TRIANGLE SHOWN FROM THE MT. WASHINGTON AREA. IT WAS GIVEN THE NEW REFERENCE IN THE EARLY 1950'S DURING THE... - NARA - 557273

Vaade Pittsburghi kesklinnale 1974. aastal

1970. aastate lõpuks ja 1980. aastate alguseks oli terasetööstus väliskonkurentsi ja nõudluse vähenemise tõttu peaaegu kadunud. Kuigi palju Pittsburghi tööstusettevõtted suleti, suutis linn, võrreldes näiteks Detroitiga, vältida allakäiku, vähemuste enamuse ja kõrge kuritegevuse taseme teket, kuna suutis edukalt arendada teenindussektorit.

Tänapäeval moodustab Pittsburghi rahvaarv 1950. aasta omast vaid 45% ning jätkub eeslinnastumine. Siiski on Pittsburgh endiselt paljudes edetabelites USA üks elamisväärsemaid linnu.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1900   321 616 34,8%
1910   533 905 66,0%
1920   588 343 10,2%
1930   669 817 13,8%
1940   671 659 0,3%
1950   676 806 0,8%
1960   604 332 –10,7%
1970   520 117 −13,9%
1980   423 938 −18,5%
1990   369 879 −12,8%
2000   334 563 –9,5%
2010   305 704 –8,6%

2017. aasta seisuga moodustavad 66,3% elanikest valged, 24,3% mustanahalised, 5,5% aasialased ja 0,2% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 2,8%.[1] Mustanahaliste osakaal on võrreldes 1950. aastaga kahekordistunud.

Pittsburghis ja selle eeslinnades paikneb USA üks suurimaid itaallaste kogukondi. Lisaks asub Pittsburghis üks suurimaid ukrainlaste kogukondi ja suurim horvaatlaste kogukond riigis.

Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 42 450 dollarit ja elaniku kohta 29 196 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 22,3% elanikest.[1]

2018. aasta mai seisuga on tööpuuduse määr 3,8%.[3]

Haridus Edit

Cathedral of Learning stitch 1

Pittsburghi Ülikooli linnaku keskel asuv Cathedral of Learning

Linnas asuvad mitmed kolledžid ja ülikoolid, millest tuntumad on 1787. aastal asutatud Pittsburghi Ülikool, 1900. aastal rajatud Carnegie Melloni Ülikool ja 1878. aastal asutatud Duquesne'i Ülikool. Pittsburghi ja Carnegie Melloni Ülikool on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolid. Pittsburghi Ülikool on tunnustatud teadusülikool, mis on iseäranis tuntud oma meditsiiniteaduskonna poolest. Carnegie Melloni Ülikool on erateadusülikool, mis on tuntud oma informaatika- ja inseneriteaduskonna poolest.

Lisaks tegutsevad Pittsburghis muuhulgas 1929. aastal asutatud katoliiklik eraülikool Carlow University, 1869. aastal asutatud Chatham University ja 1960. aastal tegevust alustanud vabade kunstide ülikool Point Park University.

Transport Edit

Pittsburgh, Pennsylvania

Vaade õhust Pittsburghile. Pildil on näha vähemalt tosin silda.

Pittsburgh on tuntud "Sildade linnana", kuna linnas on kokku 446 linna, millega asub Pittsburghis rohkem sildu kui Veneetsias.

Pittsburghi raudteetransport ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Pittsburghi ja Philadelphia vahel alustas tegevust Pennsylvania Railroad. Aastal 1871 jõudis linna raudteeliin Baltimore and Ohio Railroad. Pittsburgh on Norfolk Southern Railway üks tihedama liiklusega kaubaveokoridore. Pittsburghi läbib kaks Amtraki igapäevast reisirongi: "Pennsylvanian", mis sõidab marsruudil New York–Philadelphia–Pittsburgh, ja "Capitol Limited", mis sõidab marsruudil Washington–Pittsburgh–Chicago.

Pittsburghi sadam oli 2013. aastal lastimahult riigi suurselt kahekümnes sadam. Sisekaubanduse poolest oli Pittsburgh riigi kümnes sadam.

Linna läbib kiirtee ida-läänesuunaline Interstate 376, mis on ühendatud kiirteedega Interstate 76 ja Interstate 79. Põhja-lõuna suunas kulgeb läbi linna kiirtee Interstate 279. Ühistransporti opereerib linnas Port Authority of Allegheny County.

Pittsburghi rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast umbes 30 kilomeetri kaugusel loodes.

Kultuur Edit

Pittsburghi kultuuri- ja teaduskeskuse juures asub Carnegie Instituut, mis koondab enda alla mitu linnas asuvat muuseumi, sealhulgas 1896. aastal tegevust alustanud kunstimuuseumi Carnegie Museum of Art ja loodusloomuuseumi, teadusmuuseumi ning Andy Warholi muuseumi. Lisaks asub linnas veel mitmeid kunstimuuseumeid- ja galeriisid. Pittsburghis asuvad riigi ühed suurimad raamatukogud, milleks on Pittsburghi avalik raamatukogu ja Pittsburghi Ülikooli raamatukogu.

Heinz Halli kontserdihallis tegutseb 1895. aastal loodud Pittsburghi Sümfooniaorkester.

1893. aastal avatud Pittsburghi botaanikaaed Phipps Conservatory and Botanical Gardens on tuntud oma suurte kasvuhoonete poolest, mis hõlmavad umbes ühe hektari. Linna kirdeosas Highland Parki linnaosas asub 1898. aastal avatud Pittsburghi loomaaed, kus asub ka akvaarium. Pittsburghi eeslinnas West Mifflinis asub populaarne lõbustuspark Kennywood.[2]

Sport Edit

Pedro goes to Pittsburgh

Pittsburgh Piratesi kodustaadion PNC Park

Pittsburghis tegutseb kokku kolm spordiklubi, mis mängivad Põhja-Ameerika suurimates profiliigades. 2009. aastal valis ajakiri Sporting News Pittsburghi USA parimaks spordilinnaks. Linna suurimad spordiklubide traditsioonilised värvid pärinevad Pittsburghi lipult.

Pesapalliklubi Pittsburgh Pirates mängib profiliigas MLB National League'i konverentsi Keskdivisjonis. Klubi on asutatud 1882. aastal ning on võitnud viis World Seriesi tiitlit (aastatel 1909, 1925, 1960, 1971 ja 1979). Klubi kodustaadion alates 2001. aastast PNC Park.

Linna kõige populaarsem spordiala on ameerika jalgpall. 1933. aastal asutatud ameerika jalgpalliklubi Pittsburgh Steelers mängib NFL-is AFC Põhjadivisjonis. Steelers on võitnud Super Bowli kuule korral (aastatel 1974, 1975, 1978, 1979, 2005 ja 2008). Alates 2001. aastast on klubi kodustaadion Heinz Field.

Jäähoki kõrgliigas NHL mängib Pittsburgh Penguins, mis on võitnud Stanley karika viiel korral (aastatel 1991, 1992, 2009, 2016 ja 2017). Klubi peab kodumänge alates 2010. aastast PPG Paints Arenal.

Lisaks tegutsevad Pittsburghis jalgpalliklubi Pittsburgh Riverhounds, mis mängib USA tugevuselt teises liigas United Soccer League, ja korvpallklubi Steel City Yellow Jackets, mis mängib 1999. aastal rajatud poolprofessionaalses liigas American Basketball Association. Samuti on oma spordimeeskonnad Pittsburghi Ülikoolil, Duquesne'i Ülikoolil ja Robert Morrise Ülikoolil. Alates 1985. aastast toimub linnas Pittsburghi maraton.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Pittsburgh city, Pennsylvania. census.gov. Vaadatud 15.9.2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Pittsburgh. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 15.9.2017
  3. Pittsburgh, PA Unemployment Rate. ycharts.com. Vaadatud 30.6.2018

Välislingid Edit