Pisa kirikukogu oli 1409. aastal Pisa linnas toimunud katoliku kiriku kirikukogu. See oli esimene kirikukogu, mis püüdis lahendada suurt skismat.[1]
Pisa kirikukogu kutsusid kokku mõlema obödientsi kardinalid pärast seda, kui läbirääkimised Avignoni paavsti Benedictus XIII ja Rooma paavsti Gregorius XI vahel olid ebaõnnestunud. Kirikukogust võtsid lisaks piiskoppidele, abtidele ja kerjusordude juhtidele osa samuti teoloogid, juristid ning ilmalike valitsuste ja ülikoolide esindajad. Mõlemad paavstid Pisa kirikukogu ei tunnistanud, mistõttu kutsusid Benedictus vastavalt Perpignan's ja Gregorius Cividales kokku oma kirikukogud, kuid Pisa kirikukogul oli Prantsusmaa, Inglismaa ja Firenze toetus ning palju suurem ja laiahaardelisem osalejaskond.[1]
Pisa kirikukogu algas 25. märtsil 1409. Sama aasta 5. juunil kukutas kirikukogu nii Benedictuse kui ka Gregoriuse. 26. juunil valiti kirikukogul uueks paavstiks frantsiskaani teoloog Pietro Filargo, kes võttis endale paavstinimeks Aleksander V. Kuigi uue paavsti valimine pälvis heakskiidu suuremas osas Euroopas, mõlemad kaks eelmist paavsti Aleksander V-t loomulikult ei tunnistanud ning kahe paavsti asemel olid nüüd neid kokku kolm.
Kirikukogu lõppes 7. augustil. Enne laialiminekut loodi reformikomisjon ja seati eesmärgiks 1412. aastal uus kirikukogu kokku kutsuda, kuid see jäi toimumata.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Bjork, Robert E. (2010). "The Oxford Dictionary of the Middle Ages" (3. köide), lk 1312, Oxford University Press. ISBN 978-0198662624.