| State of Wyoming | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Equal Rights | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Cheyenne | ||||
| Rahvaarv | 578 759 (2019)[1] | ||||
| Pindala | 253 600 km² | ||||
| Lühendid | WY, Wyo. | ||||
Wyoming on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas. See on pindalalt riigi kümnes, kuid väiksema elanike arvu ja rahvastikutiheduselt tagantpoolt teine osariik. Wyoming piirneb põhjas Montana, kirdes Lõuna-Dakota, kagus Nebraska, lõunas Colorado, edelas Utah' ja idas Idaho osariigiga. Wyoming sai 10. juulil 1890 USA 44. osariigiks. Elanike arv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 578 759.
Osariik on nimetatud Pennsylvania osariigis asuva Wyomingi oru järgi. Nimi Wyoming tuleneb munseekeelsest sõnast, mis tähendab "tohutusuurte tasandike maa".[2]
Geograafia[]
Grand Tetoni rahvuspark, taamal Tetoni meäahelik
Wyomingi lääneossa jääb Kaljumäestik ja idaossa Suure tasandik. Kõrgeim mägi on Gannett Peak (4209 m). Suurimad mäeahelikud on Medicine Bow ja Teton.
Läbi osariigi kulgeb Ameerika veelahkmeahelik. Sellest itta jäävad jõed voolavad Missouri kaudu Mehhiko lahte. Nendeks jõgedeks on Põhja-Platte, Wind, Bighorn ja Yellowstone. Osariigi loodeosas voolav Snake'i jõgi jõuab Columbia jõe kaudu Vaiksesse ookeani.
Kliima[]
Wyomingis valitseb poolkõrbeline ja mandriline kliima. Piirkond on võrreldes muu USA-ga kuivem ja tuulisem, lisaks esinevad suured temperatuurikõikumised. Suved on soojad, juulis tõuseb õhutemperatuur 29−35 kraadini. Kõrgemates paikades on tunduvalt jahedam. Talved on külmad, kuid soe ja kuiv chinook võib tuua pehmema ilma. Suuremas osa osariigis langeb aastas sademeid alla 250 mm. Suvel esineb eriti tasandikuliste alade lõunaosas äikesetorme. Kaguosas võib esineda ka tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Wyomingis on 46 °C, mis mõõdeti 12. juulil 1900 Basinis. Madalaim temperatuur mõõdeti Riverside'is 9. veebruaril 1933, mil oli −54 °C külma.
Kaitsealad[]
Wyomingis paiknevad Yellowstone'i ja Grand Tetoni rahvuspark. Osariigis asub veel kuus metsakaitseala, loodusreservaati, osariiklikku parki jm kaitsealasid. Suurem osa kaitsealasid haldab Rahvusparkide Teenistus ja Maahaldusbüroo.
Ajalugu[]
Fort Laramie. Maal Alfred Jacob Miller
Esimesed inimesed saabusid praeguse Wyomingi alale umbes 13 500 aastat tagasi. Algselt asustasid seda ala vareseindiaanlased, arapahod, lakotad ja šošonid. Esimeste eurooplastena saabusid piirkonda kanada-prantsuse kaupmehed.
Wyoming on olnud ajaloo jooksul osaliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Mehhiko koosseisus. Praegune Wyomingi idaosa läks USA-s koosseisu Louisiana ostuga Prantsusmaalt 1803. aastal. Wyomingi edelaosa kuulus Hispaaniale ja seejärel Mehhikole, kuni USA selle 1848. aastal Ameerika-Mehhiko sõja tulemusena enda valdusse sai. Wyomingi lääneosa oli algselt osa Oregon Country, mis kuulus algselt Suurbritanniale. Wyoming sai oma praegused piirid 1868. aastal, mil loodi Wyomingi Territoorium.
Wyoming sai USA osariigiks 10. juulil 1890. Wyomingi elanike arv on ajaloo jooksul tõusnud aeglaselt. Uute elanike meelitamiseks anti 10. detsembril 1869 Wyomingis USA-s esimesena naistele valimisõigus. Rahvaarv tõusis üle 100 000 20. sajandi alguses. Piirkonnas on püütud tegeleda põllumajandusega, mis on aga sobimatu kliima tõttu ebaõnnestunud. 1980. aastatel sai Wyoming riigi väiksema rahvaarvuga osariigiks, mil sellest möödus Alaska.
Haldus[]
Parlamendihoone ja osariigi kapitoolium
Wyoming seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 60 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Wyomingi Ülemkohtule. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse neljaks aastaks. 2019. aastast on osariigi kuberner Mark Gordon. Aastatel 1925–1927 osariiki juhtinud Nellie Tayloe Ross oli esimene naissoost kuberner USA ajaloos.
Osariik jaguneb 23 maakonnaks.
Rahvastik[]
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1940 | 250 742 | +11,2% |
| 1950 | 290 529 | +15,9% |
| 1960 | 330 066 | +13,6% |
| 1970 | 332 416 | +0,7% |
| 1980 | 469 557 | +41,3% |
| 1990 | 453 588 | −3,4% |
| 2000 | 493 782 | +8,9% |
| 2010 | 563 626 | +14,1% |
2016. aasta seisuga on valgeid osariigi rahvastikust 92,8%, põlisameeriklasi 2,7%, mustanahalisi 1,3%, aasialasi 1,0%, Ladinaameeriklasi sõltumata rassist on 10,0%. Suurim indiaanihõim on arapahod.
93,4% elanikest on emakeeleks inglise keel, 4,5% hispaania, 0,35% saksa ja 0,28% prantsuse.
2014. aasta seisuga olid 43% elanikest protestandid, 14% katoliiklased, 9% mormoonid ja 3% Jehoova tunnistajad.
2016. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 59 143 dollarit ja elaniku kohta 30 139 dollarit.[1] 2021. aasta veebruari seisuga on töötuse määr 5,3%.[3] Alla vaesuspiiri elab 11,3% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]
| Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Cheyenne | 64 235 | Laramie |
| 2. | Casper | 57 931 | Natrona |
| 4. | Laramie | 32 711 | Albany |
| 4. | Gillette | 32 030 | Campbell |
| 5. | Rock Springs | 22 653 | Sweetwater |
| 6. | Sheridan | 17 940 | Sheridan |
| 7. | Green River | 11 759 | Sweetwater |
| 8. | Evanston | 11 641 | Uinta |
| 9. | Riverton | 10 772 | Fremont |
| 10. | Jackson | 10 559 | Teton |
Sümboolika[]
Teetähis
Veeranddollariline
- Juhtlause on "Equal Rights".
- Tunnuslind on lääne-niiduturpial.
- Tunnuskala on Clarki lõhe.
- Tunnuslill on soomukaline Castilleja linariifolia.
- Tunnusheintaim on kõrreline Pascopyrum smithii.
- Tunnusloom on ameerika piison.
- Tunnusroomaja on kärniguaan.
- Tunnuspuu on kallaspappel.
- Tunnusfossiil on Knightia.
- Tunnusmineraal on nefriit.
- Tunnuslaul on "Wyoming".
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Wyoming. census.gov. Vaadatud 31.12.2017
- ↑ (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk. ISBN 1-593394-92-6.
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 27.8.2020
Välislingid[]
| Ameerika Ühedriikide osariigid |
|---|
| Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |