Vittore Carpaccio
"Noor rüütel maastikul". Õlimaal (1510). Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid. Seda peetakse esimeseks täispikkuseks portreeks Lääne maalikunstis.
Vittore Carpaccio (umbes 1465 Veneetsia – 1525 või 1526 Veneetsia) oli Itaalia renessansiaegne kunstnik. Ta kuulus Veneetsia koolkonda.
Eeldatakse, et ta oli Gentile Bellini õpiline või kuulus samasse maalikunstnike ringi, kuid samuti mõjutasid teda vanemad Veneetsia kunstnikud nagu Alvise Vivarini (1442–1503), Antonello da Messina (umbes 1430–1479) ja Giovanni Bellini (1437–1516).
Tema tuntuim töö on üheksast maalist koosnev tsükkel "Püha Ursula legend" ("Storie di sant'Orsola"), mis valmis 1490. aastatel.
Tema stiil on mõnevõrra konservatiivne, kuna tema töödes esineb tema eluajal Itaalia renessanssi maalikunsti ilmnenud humanistlike mõjutusi vähe.