Arizona

State of Arizona
State of Arizona
	Deviis: Ditat Deus
Pealinn	Phoenix
Rahvaarv	7 151 502 (2020)
Pindala	295 234 km²
Lühendid	AZ, Ariz.

Arizona on Ameerika Ühendriikide osariik riigi edelaosas. See piirneb idas New Mexico, lõunas Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga, idas California, loodes Nevadaga ja põhjas Utah'ga ning loodenurgast Coloradoga. Elanike arvult riigi 14. ja pindalalt kuues osariik. Rahvastik on olnud linnastuv, eriti alates 20. sajandi algusest. Arizona sai USA osariigiks 14. jaanuaril 1912, olles sellega viimane USA-ga liitud osariik riigi põhiosas.

Arizona osariigi nimi tuleneb hispaaniakeelsest sõnast Arizonac,, mis pärineb arvatavasti oodhamikeelsest fraasist alĭ ṣonak, mis tähendab "väike allikas". Osariigi nimi võib pärineda baskikeelsest fraasist haritz ona, mis tähendab "hea tamm".

Geograafia[]

Põhjas olev Colorado platoo moodustab osariigist kaks viiendikku. Osariigist läbivoolav Colorado jõgi on uuristanud osariigi loodeosas Suure kanjoni. Leidub ka mäestikke, kõrgeim koht on Humphreys Peak (3852 m). Mõnedes mägedes asuvad metsad, kuid Arizonas on ülekaalus kuivad kõrbed. Utah'i piiril paiknevat Monument Valleyt on kujundanud kaljuvormidesse erosioon. Osariigi lõunaosas ristuvad loode-kagusuunalised mäestikud, mille vahel orgudes paiknevad viljakad orud.

Ligikaudu pool Arizonast on poolkõrbeline ja kõrbeline. Colorado platool on talved külmad ja seal sajab 250–375 mm sademeid aastas. Maa lõunaosas esineb suvekuudel tugevat äiksevihma, kui Mehhiko lahest hoovab sinna sooja ja niisket õhku.

Kõige soojem kuu on juuli, mil õhutemperatuur tõuseb sageli üle 40 °C. Kõige külmem on jaanuaris ja veebruaris, kui Phoenixis on keskmine madalaim temperatuur 7 °C. Flagstaffis on juuli keskmine maksimaalne temperatuur 27 °C ning detsembris ja jaanuaris keskmine madalaim –8 °C.

Kaitsealad[]

Saguaro Sunset — Saguaro rahvuspark päikeseloojangu ajal

Arizonas asub kolm rahvusparki: osariigi loodeosas asuv Suure kanjoni rahvuspark, idaosas Petrified Foresti rahvuspark ja lõunaosas Saguaro rahvuspark. Utah' piiril paikneb Glen Canyoni rahvuslik puhkuseala, kus asuvad USA suuruselt teine veehoidla Lake Powell ja Colorado jõe Hobuseraua käänak. Osariigis asub enim rahvusmonumente. 2010. aastal oli osariik sunnitud osad oma osariiklikud pargid sulgema, kuna nende korrashoiuks minev eelarve oli liiga suur.

Ajalugu[]

Pikemalt artiklis Arizona ajalugu

Aastatel 300–1200 elasid praeguse Arizona alal Hohokami kultuuri rahvad. Esimese eurooplasena saabus praeguse USA edelaossa Hispaania maadeavastaja Álvar Núñez Cabeza de Vaca. Aastatel 1540–1542 oli legendaarsete Seitse kullalinna otsingutel Francisco Vázquez de Coronado, kes kohtus Anasazi kultuuri pueblodega. Hispaanlased asutasid misjoneid ja pöörasid kohalikke põlisrahvaid katoliku usku. Peagi rajasid hispaanlased esimesed kindlustatud asulad (1752 Tubac ja 1775 Tucson). 1821. aastal läks Arizona Mehhiko iseseisvumisel Mehhiko koosseisu.

Pärast lüüasaamist Ameerika-Mehhiko sõjas loovutas Mehhiko Guadalupe Hidalgo lepinguga kõik Gila jõest põhjapoolsed alad USA-le. See ala hõlmas peale Arizona veel New Mexico, California, Nevada, Utah, Colorado lääneosa ja Wyomingi edelaosa. 1850. aastal moodustati tänapäevaste Arizona, New Mexico ja Nevada lõunaosast New Mexico Territoorium. 1853. aasta Gadsdeni ostuga sai USA Mehhikolt veel 77 700 km² maad juurde. See ala läks suuremas jaos Arizonale.

1859. aastal loodi pimadele ja marikopadele esimene Arizona indiaanlaste reservaat, Gila jõe indiaalaste reservaat. 1868. aastal loodi USA suurim indiaanlaste reservaat, Navahode reservaat, mis paikneb tänapäevase osariigi kirdeosas.

14. jaanuari 1912 sai Arizona USA osariigiks.

Haldus[]

Arizona State Capitol and Executive Tower DSC 2717 ad — Parlamendihoone ja osariigi kapitoolium

Doug Ducey by Gage Skidmore 13 — Osariigi praegune kuberner Doug Ducey

Arizona seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 60 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2015. aastast on osariigi kuberner Doug Ducey.

Osariik jaguneb 15 maakonnaks.

Arizona on üks osariik, mis võttis surmanuhtluse 1972. aastal taas kasutusele.

Rahvastik[]

Elanike arv
Rahvaloendus	0Elanikke	%±

1940	499 261	+14,6%
1950	749 587	+50,1%
1960	1 302 161	+73,7%
1970	1 745 944	+34,1%
1980	2 718 215	+55,7%
1990	3 665 228	+34,8%
2000	5 130 632	+40,0%
2010	6 392 017	+24,6%

82,8% elanikest moodustavad valged, 5,3% põlisameeriklased, 5,1% mustanahalised ja 3,7% aasialased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 31,6%.

Keskmine asustustihedus on 24,4 in/km².

74,1% elanikest on emakeeleks inglise keel, 19,5% hispaania, 1,9% navaho, 0,6% teised indiaanikeeled ja 0,5% saksa.

2017. aastal oli keskmine sissetulek elaniku kohta 27 964 dollarit ja leibkonna kohta 53 510 dollarit.^[1] 2021. aasta juuni seisuga on töötuse määr 6,8%.^[2] Alla vaesuspiiri elab 14,9% elanikest.^[1]

Suurimad linnad[]

Downtown Phoenix Aerial Looking Northeast — Phoenix

Pikemalt artiklis Arizona linnad

Nr	Linn	Elanikke (2019)	Maakond
1.	Phoenix	1 680 992	Maricopa
2.	Tucson	548 073	Pima
3.	Mesa	518 012	Maricopa
4.	Chandler	261 165	Maricopa
5.	Scottsdale	258 069	Maricopa
6.	Gilbert	254 114	Maricopa
7.	Glendale	252 381	Maricopa
8.	Tempe	195 805	Maricopa
9.	Peoria	175 961	Maricopa
10.	Surprise	141 664	Maricopa

Sport[]

Arizonal on oma spordimeeskond USA kõigis neljas suurimas profiliigas. Nendeks on ameerika jalgpalli klubi Arizona Cardinals, korvpalliklubi Phoenix Suns, pesapalliklubi Arizona Diamondbacks ja jäähokiklubi Arizona Coyotes. Lisaks mängib Phoenix Mercury naiste korvpalli kõrgliigas Women's National Basketball Association.