Pegasuse tähtkuju kaart
Pegasus (ladina Pegasus, lühend Peg) on tähtkuju põhjataevas.
Tähtkuju on saanud nime vanakreeka mütoloogias esineva tiivulise hobuse Pegasuse järgi.
Pegasus oli üks 2. sajandil Ptolemaiose loetletud 48 tähtkujust.
Pegasuse pindala on 1121 ruutkraadi, millega on see pindalalt seitsmes tähtkuju tähistaevas. Pegasuse tähtkuju piirneb põhjas ja idas Andromeedaga, põhjas Sisalikuga, loodes Luigega, läänes Rebase, Delfiini ja Hobuga, lõunas Veevalajaga ning lõunas ja idas Kaladega.
Tähtkuju heledaim täht on Epsilon Pegasi ehk Enif tähesuurusega 2,38. See täht esindab pegasuse koonu. Alfa Pegasi (Markab), Beta Pegasi (Scheat) ja Gamma Pegasi (Algenib) moodustavad koos Alfa Andromedaega suure asterismi, mida tuntakse "Pegasuse ruuduna".
Pegasuse tähtkuju tähistaevas
.jpg){kind=link}
Pegasus ja tema kõrval paiknev Hobu tähtkuju kogumikus Urania's Mirror (u. 1825). Illustratsioon Sidney Hall.
Zeta Pegasi, Xi Pegasi, Rho Pegasi ja Sigma Pegasi tähistavad pegasuse kaela. Neist heledaim on tähesuurusega 3,4 Zeta Pegasi, mida tuntakse ka nimega Homam. Theta Pegasi ehk Biham tähistab pegasuse silma.
Tähed Eta Pegasi ehk Matar ja Omicron Pegasi märgivad pegasuse vasakut põlve ja Pi Pegasi vasakut kapja, Iota Pegasi ja Kappa Pegasi tähistavad paremalt põlve ja kapja.
Tähtkuju kaheteistkümnest tähesüsteemist on avastatud eksoplaneete. 51 Pegasi oli esimene Päikese-sarnane täht, mille ümber avastati 1995. aastal tiirlevat planeet, milleks on 51 Pegasi b ehk Bellerophon. 51 Pegasi b on kuum Jupiter, mis teeb tiiru ümber ematähe nelja päevaga. HD 209458 b oli esimene väljaspool Päikesesüsteemi avastatud planeet (1999), esimene Päikesesüsteemi väline planeet, millel tehti kindlaks atmosfääri olemasolu (2001), esimene Päikesesüsteemi väline planeet, mille atmosfääris avastati vesinikku, hapnikku, süsinikku (2004) ja veeauru (2007).
Tähtkujus asuvad muu hulgas kerasparv Messier 15 ja spiraalgalaktika NGC 7331. Lisaks asub Pegasuse tähtkujus veel mitu iseäralikku galaktikat. Einsteini risti galaktika ümber moodustavad kaugel oleva kvasari neli kujutist, mis on tekkinud tugeva gravitatsiooniläätse tõttu. Teine omapärane objekt on galaktikakobar Stephani kvintett, mis hõlmab viis galaktikat. Galaktikakobar on ainulaadne vastastikku toimivate galaktikate poolest.