| République du Bénin (prantsuse) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "L'Aube Nouvelle" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Porto-Novoa | ||||
| Rahvaarv | 11 733 059 (2019) | ||||
| Pindala | 112 622 km² | ||||
| Ametlikud keeled | prantsuse | ||||
| Rahvuspüha | 1. august | ||||
| Rahaühik | Lääne-Aafrika frank (XOF) | ||||
| Tippdomeen | .bj | ||||
Benini Vabariik on riik Lääne-Aafrikas. See piirneb läänes Togoga, idas Nigeeriaga ning põhjas Burkina Faso ja Nigeriga. Lõunasse jääb Guinea laht. Riigi ametlik pealinn on Porto-Novoa, kuid riigi valitsus asub riigi suurimas linnas ja majanduselu keskuses Cotonous. Suurema osa riigi elanikkonnast on koodunud Guinea lahe äärsele rannikule.
Benin asub Orjaranniku piirkonnas, kuna 17. kuni 19. sajandini viidi sellest piirkonnast üle Atlandi ookeani Uude maailma arvukalt orje. Kuni 19. sajandi lõpuni eksisteeris praeguse Benini aladel Dahomee kuningriik, mis alistus lõpuks prantslastele ja see liideti Prantsuse koloniaalimpeeriumiga. Benini saavutas Prantsusmaast iseseisvuse 1960. aastal. Kuni 1975. aastani oli riigi nimi Dahomee. Aastatel 1975–1990 oli Benin sotsialistlik rahvavabariik.
Benin asub troopilisel alal. Suur osa riigi elanikkonnast tegeleb elatuspõllumajandusega. Riigis elab üle 40 etnilise rühma. Ametlik keel on prantsuse keel, kuid selle kõrval kõneldakse veel paljusid põlisrahvaste keeli.
Geograafia[]
Benini kaart
Benini pindala on 112 622 km², millega on see maailmas suuruselt 103. riik. Maapiiri pikkus on 2123 km. Kõige pikem on riigipiir Nigeeria (809 km) ja Togoga (651 km). Rannikupiiri pikkus on 121 km.[1]
Atakora mägedes asuv Pendjari rahvuspark
Benin jaguneb viieks geograafiliseks piirkonnaks. Rannikuala on madal ja tasane. Rannikul asub laguune ja märgalasid. Suurema osa riigi alast hõlmab 250–500 meetri kõrgune lavamaa. Riigi siseosa jaguneb Abomey, Kétou, Aplahoué (ka Parahoué) ja Zagnanado platoo vahel. Riigi loodeosas asuvad Atakora mäed on jätkuks Togo mägedele. Sinna jääb ka riigi kõrgeim mägi Mont Sokbaro (658 m). Loodeosas, kus asub Pendjari ekh Oti jõe org, ja põhjaosas, kus paikneb Nigeri jõe org, lavamaa madaldub. Nigeri jõe peamised lisajõed on Beninis Mékrou, Alibori ja Sota. Teised olulisemad jõed on Mono, mis moodustab ranniku lähedal Benini ja Togo vahelise riigipiiri, Couffo ja Ouémé.[2]
Kliima[]
Ouémé jõe suudmeala Atlandi ookeani ääres Cotonous
Beninis on võimalik eristada kahte kliimatsooni – lõuna ja põhja poole. Lõunaosas valitseb nelja aastaajaga – kahe vihma- ja kahe põuahooajaga – ekvatoriaalne kliima. Peamine vihmahooaeg kestab märtsi keskpaigast juuli keskpaigani; lühem vihmahooaeg kestab kuni septembrini kespaigani; ja põhiline põuane periood kuni vihmahooaja alguseni märtsis. Aastane sademete hulk tõuseb ida suunas. Riigi edelanurgas Grand-Popos sajab aastas ainult 800 mm aastas, samas kui nii Cotonous kui ka Porto-Novos ligi 1300 mm. Õhutemperatuurid püsivad vahemikus 22–34° C.
Põhjaosas on vaid kaks aastaaega.
Elustik[]
Suur osa kunagisest metsasest alast, mis kattis Benini lõunaosa, on suure osas maha raiutud, metsa on säilinud vaid jõgede kallastel.[2]
Kaitsealad[]
Benini asub kaks rahvusparki. Pendjari rahvuspark (2755 km²) asub riigi loodeosas Burkina Faso piiri lähedal. 1954. aastal loodud W rahvuspark jääb lisaks osaliselt Nigeri ja Burkina Faso territooriumile. 1996. aastal võeti W rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kultuur[]
1985. aastal võeti Abomey kuninglikud paleed UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Viited[]
- ↑ Benin. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 25.1.2019
- ↑ 2,0 2,1 Britannica. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 25.1.2019