| Harilik kotkasrai | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Myliobatis aquila Linnaeus, 1758 |
Harilik kotkasrai oma loomulikus elukeskkonnas
Harilik kotkasrai (Myliobatis aquila) on astelrailiste seltsi kotkasrailaste sugukonda kuuluv kõhrkala.
Ta on levinud Atlandi ookeani idaosas, sh Põhjameresja Vahemeres, kus tema levila ulatub Suurbritanniast Lõuna-Aafrikani. Samuti esineb ta India ookeani edelaosas Keeniast Lõuna-Aafrikani. Euroopa vetes on ta suhteliselt haruldane. Ta elab üldiselt rannikulähedates madalas vetes kuni 50 meetri sügavusel, kuid võib ujuda ka kuni 800 meetri sügavuseni. Vahemeres eelistab ta liivaseid või mudaseid pindu ning teda on püütud kuni 200 meetri sügavuselt.
Tema rinnauimede ehk ketta suurim laius on kuni 183 cm. Nina on kumer ja saba peenike. Piitsataoline saba on kettast peaaegu 2–2,5 korda pikem. Saba asetseb peenikes mürginäärmega astel. Keha ülapool on tuhmpruunikas või peaaegu must ning ilma mustrita. Alapool on valge, mõnikord on pruunikate servadega.
Harilik kotkasrai toitub peamiselt koorikloomadest ja karpitest, mida ta merepõhjast välja kaevab. Samuti võib ta süüa hulkharjasusse, tigusid, merisulgi ja väikseid kalu.
Sarnaselt teiste astelraidega on harilik kotkasrai ovovivipaarne. Loode areneb emaskalas paiknevas munas. Esialgu saab loode toitu munaraku rebus sisalduvatest ainetest ja hiljem emaka seinal olevatest jätketest erituvast erilisest valgurikkast vedelikust. 6–8 kestva tiinusperioodi järel toob emane ilmale 3–7 järglast. Poegib igal aastal, tavaliselt ajavahemikus septembrist veebruarini. Isased ja emased saavutavad suguküpsuse, kui nende ketta laius on vastavalt umbes 40–50 cm ja 60–70 cm.
Harilikul kotkasrail on vähene töönduslik tähtsus. Liha kasutatakse toiduks kuivatatud kujul, lisaks kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Mürgise astla tõttu võivad nad olla inimesele ohtlikud.
Vahemere põhjaosas on hariliku kotkasrai arvukus vähenenud, kuid tema kogupopulatsiooni kohta piisavalt andmeid ei ole.