Mississippi osariik

State of Mississippi
Deviis: Virtute et Armis
Pealinn		Jackson
Rahvaarv		2 966 786 (2020)
Pindala		125 443 km²
Lühendid		MS, Miss.

Mississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on saanud nime osariigi looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub Mississippi lõunaosariikide hulka. Mississippi osariik piirneb lõunas Mehhiko lahe, edelas Louisianaga, läänes Arkansasega, põhjas Tennesseega ja idas Alabamaga.

Elanike arv on 2020. aasta seisuga arvestuse järgi 2 966 786. Pindala on 125 443 km². Osariik on saanud nime Mississippi jõe järgi, mis kulgeb osariigi läänepiiril. 10. detsembril 1817 sai Mississippi USA 20. osariigiks. Mississippi on USA kõige religioossem osariik. Osariigi hüüdnimed on Magnooliaosariik (Magnolia State) ja Külalislahkuse osariik (Hospitality State).

Geograafia

Mississippi pindala on 125 443 km², millest 3907 km² moodustavad veekogud. Mississippi on pindalalt 32. osariik. Suure osariigi pindalast hõlmavad madalikud. Osariigi kõrgeim koht on Woodall Mountain (246 m). Lõunas piirneb osariik Mehhiko lahega.

Kliima

Valitseb pikkade suvede ja mahedate talvedega niiske lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on juulis 27 °C ja jaanuaris 9 °C. Õhutemperatuur erineb osariigi eri osade suhtes vähe, kuid Mehhiko lahe-äärne piirkond on talvel märkimisväärselt soojem, kui osariigi siseala.

Hilissuvel ja sügisel võivad osariigi tabada orkaanid. Kõige laastavamad orkaanid on olnud 1969. aastal orkaan Camille ja 2005. aastal orkaan Katrina. Orkaanikahjudele on kõige altimad rannikulinnad Gulfport, Biloxi ja Pascagoula. Kevadel esineb tornaadosid. Osariiki on tabanud USA ajaloo ühed tugevamad tornaadod: 1840. aastal hukkus Natchezi tabanud tornaados üle 300 inimese ja 1925. aastal kolme osariiki tabanud tornaados ligi 700 inimest.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Mississippis on 46 °C, mis mõõdeti 29. juulil 1930 Holly Springsis. Madalaim temperatuur mõõdeti Bloomfieldis 30. detsembril 1966, mil ol −28 °C külma.

Ajalugu

Ajalooliselt on Mississippi osariigi piirkond põline indiaanlaste asuala. Eurooplastest sattusid Mississippi aladele esimesena 16. sajandi keskpaigas hispaanlased Hernando de Soto juhtimisel, kuid esimese püsiva asula Fort Maurepase lõid prantslased aastal 1699. aastal. 1716. aastal asutatud Natcheze linn (algselt Fort Rosalie) kujunes aastateks selle piirkonna peamiseks keskuseks.

Pariisi rahulepingu kohaselt läks Mississippi 1783. aastal Ameerika Ühendriikide koosseisu, kuid osariigi õigused anti talle alles 10. detsembril 1817. Majanduslikult oli osariigi peamiseks tuluallikaks puuvill, mille abil kujunes Mississippist 19. sajandi keskpaigaks USA rikkuselt viies osariik.

Aastatel 1861–1865 kuulus Mississippi Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, kaotas Ameerika kodusõjas 30 000 tööealist meest, laostus seejärel majanduslikult ja on praeguseni üks USA vaesemaid osariike.

Haldus ja poliitika

Osariigi kapitoolium Jacksonis

Mississippi seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 52 liikmelisest Senatist ja 122 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2020. aastast on osariigi kuberner Tate Reeves. Osariik jaguneb 82 maakonnaks.

Poliitika ja moraali küsimustes peetakse Mississippit üheks USA kõige konservatiivsemaks osariigiks. Poliitilisel maastikul domineerib Vabariiklik Partei. Alates 1980. aastast on vabariiklased võidutsenud osariigis kõikidel presidendivalimistel.

Rahvastik

Elanike arv
Rahvaloendus	0Elanikke	%±
1940	2 183 796	+8,7%
1950	2 178 914	–0,2%
1960	2 178 141	0%
1970	2 216 912	+1,8%
1980	2 520 638	+13,7%
1990	2 573 216	+2,1%
2000	2 844 658	+10,5%
2010	2 967 297	+4,3%

2016. aasta seisuga moodustavad 59,3% rahvastikust valged, 37,7% mustanahalised, 1,1% aasialased ja 0,6% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 3,1%.

2014. aastal oli Mississippi keskmise oodatava eluea poolest USA viimane osariik – oodatav eluiga 75,0 aastat.

Keskmine asustustihedus on 24,6 in/km².

Suurimad linnad

Jackson

 Pikemalt artiklis Mississippi linnad

Nr	Linn	Elanikke (2019)	Maakond
1.	Jackson	160 628	Hinds, Madison, Rankin
2.	Gulfport	71 705	Harrison
3.	Southaven	55 780	DeSoto
4.	Biloxi	46 212	Harrison
5.	Hattiesburg	45 863	Forrest, Lamar
6.	Olive Branch	38 924	DeSoto
7.	Tupelo	38 312	Lee
8.	Meridian	36 347	Lauderdale
9.	Greenville	29 085	Washington
10.	Oxford	28 122	Lafayette

Majandus

2018. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 44 717 dollarit ja elaniku kohta oli 2015. aastal 21 651 dollarit. Keskmiselt sissetulekult leibkonna kohta edestas Mississippi 2018. aastal ainult Lääne-Virginiat. 2020. aasta novembri seisuga on töötuse määr 6,4%. Alla vaesuspiiri elab 20,8% elanikest.

Transport

Osariigi silt kiirtee Interstate 20 ääres

Raudteetranspordi tähtsus on osariigis alates 20. sajandi lõpust vähenenud. Samal on ajal on märgatavalt paranenud teiseste maanteede süsteem. Tähtsamad osariiki läbivad kiirteed on osariigi pealinnas Jacksonis ristuvad Interstate 20 ja Interstate 55 ning Interstate 10 osariigi lõunarannikul. Osariigi idapiiri lähedal kulgev maantee U.S. Route 61 on tänu osariigi bluusipärandile saanud hüüdnimeks "Bluusi maantee" (Blues Highway).

Gulfporti ja Pascagoula sadamad võivad mahutada ookeanilaevu. Madala süvisega ookeanilaevade jaoks on Mississippi laevatava kuni Greenville'i linnani. Mississippi, Pearli ja Yazoo jõel toimub praamiliiklus. Mississippi lahte läbib laevatee Gulf Intracoastal Waterway.

Rahvusvahelised lennujaamad asuvad Gulfportis ja Jacksonis. Kommertslennud toimuvad samuti veel mitme teise suurima linna vahel.

Kultuur

Kultuuriliselt on Mississippi osariigil märkimisväärseid teeneid muusika ja kirjanduse ees. Aastaid oli Mississippi USA gospelmuusika, džässi ja bluusi vaimseks keskuseks. Mississippi osariigist olid pärit teiste seas sellised bluusimuusikud nagu Howlin' Wolf, Muddy Waters, Robert Johnson, Albert King ja B.B. King. Tupelo linnas sündis rock'n'roll'i laulja Elvis Presley. Mississippi osariigis olid pärit ka tuntud kirjanikud Tennessee Williams ja William Faulkner.

Sümboolika

Teetähis

Veeranddollariline

• Juhtlause on Virtute et armis.
• Tunnuslind on taidur-pilalind.
• Tunnusliblikas on ratsulibliklane Papilio troilus.
• Tunnuskala on suursuu forellahven.
• Tunnuslill on magnoolia.
• Tunnusputukas on meemesilane.
• Tunnusloom on valgesaba-pampahirv.
• Tunnusroomaja on ameerika alligaator.
• Tunnuspuu on suureõieline magnoolia.
• Tunnusjook on piim.
• Tunnustants on Clogging.
• Tunnusvääriskivi on smaragd.
• Tunnusmineraal on kuld.
• Tunnusmerikarp on virgiinia hiidauster.
• Tunnuslaul on "Go, Mississippi".

Lipp

Osariigi lipp aastatel 2001–2020, põhikujundus 1894. aastast

Missippi osariigi esimesel, 1861. aastal kasutusele võetud ametlikul lipul oli valgel taustal kujutatud magnooliapuud, valge keskosa vasakpoolses ülemises nurgas oli sinises ruudus kujutatud viisnurkset tähte, lippu ääristas punane osa.

1894. aastal võeti kasutusele uus lipp, millel oli kujutatud Põhja-Virginia armee lahingulippu sini-valge-punasel trikolooril. Selline põhikujundus oli osariigi lipul kuni 2020. aastani, mil otsustati senine lipp seal oleva Ameerika Osariikide Konföderatsiooni sümboolika tõttu uuega asendada. 2020. aasta novembris toimunud referendumil kiideti heaks uus lipp, mille kesksel kohal on kujutatud magnooliaõit.

Välislingid

• Mississippi osariigi valitsuse koduleht