| Paljas kõrvtarrik | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Auricularia auricula-judae (Bull.) J.Schröt. |
Paljas kõrvtarrik (Auricularia auricula-judae) on kõrvtarrikuliste sugukonda kuuluv seeneliik.
Taksonoomia ja nimi[]
.jpg){kind=link}
Judas se pend ("Juudas poos ennast üles"). James Tissot' maal. Uskumuse kohaselt poos Juudas Iskariot ennast üles leedripuu küljes, mille põhjal tuleneb ka liigi nimetus.
Esimesena on seda liiki teaduskirjanduses maininud nime all Tremella auricula Rootsi loodusteadlane Carl von Linné 1753. aastal oma teoses "Species Plantarum". 1789. aastal kirjeldas seda liiki nime all Tremella auricula-judae prantsuse loodusteadlane Jean Baptiste François Pierre Bulliard. Perekonda Tremella (kõhrik) kuuluvad tänapäeval seeneliigid, mis kasvavad parasiidina teistel seentel. Nime Tremella auricula-judae loetakse basionüümiks.
1791. aastal paigutas Bulliard selle liigi liudiku (Peziza) perekonda. 1822. aastal tõstis Rootsi mükoloog Elias Magnus Fries selle süldiku (Exidia) perekonda ja kinnitas sellega liigi nimetuse.
1860. aastal kirjeldas inglane Miles Joseph Berkeley seda liiki perekonna Hirneola liikmena. Seda perekonda kirjeldas esimesena 1848. aastal Fries ning seda loetakse nüüd perekonna Auricularia sünonüümiks.
Liigi praeguse teadusliku nimetuse Auricularia auricula-judae andis 1888. aastal saksa mükoloog Joseph Schröter. Liigiepieet koosneb kahest sõnast: auricula, mis tähendab ladina keeles 'kõrva', ja Judae, mis tähendab 'Juudast'. Binaarse nomenklatuuri alusel võib liigi nimi koosneda vaid kahest sõnast, kuid kuna auricula-judae oli ühendatud sidekriipsuga, loeti see reeglitele vastavaks. Liiginime kritseeris USA mükoloog Curtis Gates Lloyd, kes pidas seda koormavaks ja juute laimavaks. Sageli kasutatakse liigi nimena hoopis USA mükoloogi Lucien Marcus Underwoodi 1902. aastal loodud nimekuju Auricularia auricula.
Paljas kõrvtarrik on seotud Juudas Iskariotiga, kes uskumuse kohaselt poos ennast pärast Jeesuse reetmist üles leedripuu küljes. On arvatud, et kõrvtarrikud on Juudase tagasipöördnud hing.
Paljas kõrvtarrik on tuntud ka nime all juudakõrv. Inglise keeles kannab paljas kõrvtarrik nimetusi Jew's ear ("Juudi kõrv"), Judas' ear ("Juuda kõrv") ja wood-ear ("puidukõrv").
Kirjeldus[]
Palja kõrvtarrikku kortsulised viljakehad on sageli kaetud väikeste, ebemeliste
Palja kõrvtarriku viljakeha läbimõõt on tavaliselt 3–8 cm, kuid võib ulatuda ka kuni 12 cm-ni.
Eosed on mõõtmetega 16–18 × 6–8 mikromeetrit.
Kasvukohad[]
Paljas kõrvtarrik kasvab heitlehistel puudel, kõige tavalisemalt leedril.