Hiram Bingham (1916)
Hiram Bingham III (19. november 1875 Honolulu, Hawaii – 6. juuni 1956 Washington) oli USA seikleja ja poliitik. Ta avastas 1911. aastal Peruus inkade kultuuri suurima puutumatuna säilinud varemetes Machu Picchu linna. Hiljem töötas ta Connecticuti leitnantkubernerina (1923–1925) ja kubernerina (7. jaanuar – 8. jaanuar 1925) ning kuulus aastatel 1924–1933 Senatisse. Bingham oli Connecticuti kuberner vaid üks päev, olles ametis lühima aja kui ükski teine Connecticuti kuberner. Ta valiti Senatisse vabale kohale pärast teise senaatori enesetappu.
Elulugu[]
Bingham oli protestandi misjonäri poeg. Ta kolis Hawaiilt USA mandriossa, et jätkata õpinguid. Ta asus õppima Phillipsi akadeemiasse Andoveris Massachusettsi osariigis, mille ta lõpetas 1894. Ta sai 1898. aastal Yale'i Ülikoolis doktorikraadi, 1900. aastal kraadi California Ülikoolis Berkeleys ja 1905. aastal filosoofiadoktoris Harvardi Ülikoolis. Ta õpetas Harvardis ajalugu ja poliitikat ning oli seejärel Woodrow Wilsoni alluvuses Princetoni Ülikoolis kirikuõpetaja. 1907. aastal astus ta Yale'i Ülikoolis ametisse Lõuna-Ameerika ajaloo lektorina.
Bingham oma telgi ees Machu Picchu lähedal 1912. aastal
Bingham ei olnud väljaõppinud arheoloog. Aastal 1908 osales ta esimesel panameerika teaduskonverentsil Santiagos Tšiilis. Olles teel tagasi läbi Peruu veenis kohalik perfekt teda külastama Kolumbuse-eelset Choquequirao linna. Bingham avaldas retke kohta aruande "Across South America; an account of a journey from Buenos Aires to Lima by way of Potosí, with notes on Brazil, Argentina, Bolivia, Chile, and Peru" (1911).
Bingham oli elevil võimalusest leida uurimata inkade linn ja naasis 1911. aastal Yale'i uurimisreisiks Andidesse. 24. juulil 1911 avastas ta Melchor Artea juhtimisel Machu Picchu linna, mille olid peaaegu kõik unustanud, välja arvatud väike arv lähedal orus elavad inimesi (vahest ka kaks kohalikku misjonäri Thomas Payne ja Stuart McNair, kes võisid linnas käia juba 1906. aastal). Bingham tegi linna tuntuks tervele maailmale ja Machu Picchust sai Lõuna-Ameerika üks peamine turismiatraktsioon. Bingham võis olla ka üks Indiana Jonesi prototüüpe. 1948 avaldas ta Machu Picchust raamatu "Lost City of the Incas", millest sai bestseller.
1916. aastal sai ta Connecticut Rahvuskaardi kapteniks. Aastal 1917 sai ta piloodiks ja ta korraldas sõjalist lennuõpet. Ta teenis USA õhujõudude signaalkorpuses ja USA õhujõudude eelkäijas, United States Army Air Service'is, saades kolonelleitnandi auastme. Prantsusmaal Issoudunis avas Bingham lennuväekooli.
Bingham abiellus 20. novembril 1899 Alfreda Mitchelliga. Neil oli seitse poega. Pärast lahutust abiellus ta 1937. aasta juunis Suzanne Carroll Hilliga.