Harlan Ellison (1986)
Harlan Jay Ellison (27. mai 1934 Cleveland, Ohio – 28. juuni 2018 Los Angeles, California) oli USA kirjanik. Ta on tuntud viljaka ja mõjuka uue laine ulmekirjanikuna.
Ta sündis juudi perekonnas. Ta õppis poolteist aastat Ohio osariigi ülikoolis. Ta visati ülikoolist välja päeva päevalt, kuna ta oli löönud professorit, kes oli pidanud teda kirjanduslikult andetuks. Pärast seda saatis Ellison ligi kahekümne aasta jooksul sellele professorile iga oma publikatsiooni.[1]
Ellison avaldas kokku üle tuhande lühijutustuse ja novelli, lisaks veel arvukalt stsenaariume, esseesid ning kirjanduse, filmide, televisiooni ja trükimeedia arvustusi. Ta koostas ja toimetas antoloogiad "Ohtlikud visioonid" ("Dangerous Visions"; 1967) ja "Taas ohtlikud visioonid" ("Again, Dangerous Vision"; 1972), mida peetakse ulmekirjandus uue laine ühtedeks olulistemaks teosteks. Tema tuntumate jutustuste hulka kuuluvad muuhulgas "Mul ei ole suud, aga ma pean karjuma" ("I Have No Mouth, and I Must Scream"; 1967), "Basilisk" (1973), "The Deathbird" (1973), "The Whimper of Whipped Dogs" (1974), "Croatoan" (1976), "Jeffty Is Five" (1977), "Poiss ja tema koer" ("A Boy and His Dog"; 1989) ning "Mefisto in Onyx" (1993). Ta kirjutas stsenaariumi sellistele ulmesarjadele nagu "Star Trek", "Videviku tsoon("The Twilight Zone"), "The Outer Limits" ja "Babylon 5".[1]
Ellison pälvis karjääri jooksul arvukalt auhindu, sealhulgas mitu Hugo auhinda, Nebula auhinda ja [[Edgar Allan Poe' auhind]a.
Vanemas eas vaevasid Ellisoni haigused, mistõttu ilmus temalt vähem teoseid. 1994. aastal tehti talle pärast tõsist infarkti südame šunteerimine. Järgmistel aastatel vaevas teda kliiniline depressioon. 2014. aastal tabas teda insult, mis halvas tema parema külje.[1] Ellison suri 2018. aasta juunis 84-aastaselt.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 In memoriam Harlan Ellison (1934 – 2018). ulmeajakiri.ee. Vaadatud 31.12.2018