Põhja-Ameerika indiaanlased on Põhja-Ameerika põlisrahvad, kes saabusid Põhja-Ameerika mandrile ilmselt kiviajal Ida-Aasiast. Sageli on neid seostatud šamanismi ja rituaalidega. Eurooplaste tulekuga 17. ja 18. sajandil hävinesid indiaanlaste kultuur ja rahvad peaaegu täielikult. Teisalt viis eurooplaste mõju Suur tasandiku piirkonna asustamiseni, millest kujunesid välja tasandikuindiaanlased, kes küttisid hobustel piisoneid. Paljud indiaanlased surid eurooplaste sissetoodud haigustesse, tapeti või olid sunnitud kolima USA valitsuse loodud reservaatidesse. Indiaanlaste eluolu hakkas paranema uuesti 20. sajandil.
Päritolu ja keeled[]
Ameerika esimeste asunike teekond ja saabumisaeg Aasiast on jätkuvalt veel arutluse all. Osa teadlastest arvab, et Põhja-Ameerika asustati juba umbes 23 000–25 000 aastat tagasi, kuid suurem teadlastest osa usub, et Põhja-Ameerika vanim kultuur Clovise kultuur jõudis sinna Siberist umbes 14 000 aastat tagasi.[1] Arvatakse, et esimesed indiaanlased saabusid Aasiast Põhja-Ameerikasse Beringi väina kaudu. Siberis avastatud leiud viitavad sellele, et rahvaste rändele Põhja-Ameerikasse aitas kaasa viimase jääaja lõpul toimunud kliima kiire soojenemine.
Esmalt asustati ilmselt Põhja-Ameerika läänerannik, sest ülejäänud Põhja-Ameerika oli sel ajal veel hiiglasliku jäämassiivi all. Suurt osa Põhja-Ameerika esimestest asukatest nimetatakse amerindideks, kes rändasid Ameerikasse esimestena. Kanada loodeosas ja USA edelaosas elavad atapaski keeli kõnelevad rahvad, kes saabusid Ameerikasse hiljem. Nende hulka kuuluvad teiste seas navahod ja apatšid. Põhja-Ameerika kõige põhjapoolsematel aladel elavad inuitid, aleuudid ja jupikid saabus kolmanda, kõige viimase lainena.
USA ja Kanada indiaanirahvad kõnelesid algselt umbes 500 indiaanikeeles.
Tuntumad indiaani päritolu inimesed[]
Geronimo
- Joseph Brant (1743–1807) – mohoogide pealik, kes juhtis Ameerika iseseisvussõjas Suurbritannia liitlasteks olnud irokeeside väge
- Sequoyah (umbes 1770—1843) – tšerokii hõbesepp, kes lõi tšerokii silpkirja
- Pushmataha (umbes 1760. aastad–1824), tšoktode pealik
- Pontiac (umbes 1720–1769) – ottavate pealik, tuntud osaluse poolest Pontiaci sõjas
- Tecumseh (1768–1813) – šoonide pealik, kes juhtis 1812. aasta sõjas Suurbritannia liitlaseks olnud indiaanlaste liitu
- Geronimo (1829–1909) – tširikaua-apatšide sõjapealik, kes juhtis sõjategevust USA vastu
- Istuv Sõnn (umbes 1831–1890) – hunkpapa lakoota siuude šamaan ja sõjapealik, tasandikuindiaanlaste vabadusvõitluse üks juhte
- Charles Eastman (1858–1939) – dakota indiaanlane, elukutselt füüsik, indiaanlaste eest kõneleja
- Joseph (1840–1904) – nez percé-indiaanlaste kuulsaim pealik
- Maria Tallchief (1925–2013) – baleriin, keda peetakse USA esimeseks priimabaleriiniks
- Russell Means (1939–2012) – indiaanlaste liikumise American Indian Movement (AIM) aktivist
- Karina Lombard (sündind 1969) – laulja ja näitleja
- Jim Thorpe (1887 või 1888–1953) – ameerika jalgpallur, pesapallur ja kergejõustiklane, kahekordne olümpiavõitja
- Wilma Mankiller (1945–2010) – aktivist, esimene tšerokiide naispealik
- John Herrington (sündinud 1958) – astronaut
- Jacoby Ellsbury (sündinud 1983) – pesapallur
Vaata ka[]
Kirjandus[]
- Pritzker, Barry (2000). A Native American Encyclopedia: History, Culture, and Peoples. Oxford University Press. ISBN 978-0-1951-3877-1.
- Santoro, Nicholas J. (2009). Atlas of the Indian Tribes of North America and the Clash of Cultures. iUniverse. ISBN 1-44010-795-5.
- Sebeok, Thomas (2013). Native Languages of the Americas, 1. köide, Springer Science & Business Media. ISBN 1-47571-559-5.
- Sturtevant, William C.; DeMallie, Raymond J. (2001). Handbook of North American Indians,. Government Printing Office. ISBN 0-16050-400-7.
- Waldman, Carl (2006). Encyclopedia of Native American Tribes. Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6273-7.
- Waldman, Carl; Braun, Molly (2009). Atlas of the North American Indian. Infobase Publishing. ISBN 978-1-4381-2671-5.
Viited[]
- ↑ "Imeline ajalugu". Juuni 2017, lk 7