Rimatara satelliidifoto
Rimatara on saar Vaikses ookeanis Prantsuse Polüneesias, Lõunasaarte kõige läänepoolsem asustatud saar. See asub Tahitist umbes 600 km kaugusel edelas ja Rurutust umbes 150 km kaugusel läänes.[1] Saare geograafilised koordinaadid on 22°39′S 152°49′W.
Saare pindala on 8,6 km². Saarel elab 2012. aasta seisuga 873 inimest. See on kõige tihedamalt asustatud Lõunasaarte saar.[1]
Rimatara on kerkinud atoll.[2] Saar on ringikujuline ja selle läbimõõt on umbes 4 kilomeetrit. Saart ümbritseb korallrahu. Rimatara on Lõunasaarte saartest kõige väiksem ja madalam.[3] Saare kõrgeim koht on Uahu, mis asub merepinnast 83 meetri kõrgusel. Saarel asub kolm küla: Amaru (tähtsaim küla), Anapoto ja Mutuaura.
Rimatara kommuun hõlmab Rimatara saare ning sellest läände jääv asustamata Maria atolli.
Saarel pesitsevad muuhulgas rubiin-nestepapagoi (Vini kuhlii) ja rimatara roolind (Acrocephalus rimitarae).[2]
Saarel asuvad kookospalmi istandused, samuti kasvatatakse taro. Uahu nõlvadel kasvavad laiguti pärnhibiski (Hibiscus tiliaceus) ja oja-põrgukoerapuu (Cerbera manghas) metsad ning hajusalt õislehikuliste hulka kuuluva Glochidion'i perekonna põõsastaimed. Lubjakivisel rannaäärsel kasvavad peale pärnhibiski veel imelilleline Pisonia umbellifera, aasia barringtoonia (Barringtonia asiatica), osjalehine kasuariin (Casuarina equisetifolia), lõhnav kruvipuu (Pandanus tectorius) ja madaraline Guettarda speciosa.[4]
Pareod kandev Rimatara neiu (umbes 1887)
Rimatara oli viimane Lõunasaarte saart, mille eurooplased avastasid.[1] Saare avastajaks oli 1811. aastal kapten Samuel Pinder Henry. 1820. aastate alguses saabus Bora Boralt saarele kaks misjonäri, kes rajasid sinna misjonikeskuse, ning paar aastat hiljem oli saare 300 elanikku ristiusustatud.[1] 1889. aastat kuulub Rimatara koos ülejäänud Prantsuse Polüneesiaga Prantsusmaa valdusse.
Saarel kõneldakse tubuai keelt.
Turistid külastavad saart harva. Saarel on kaks majutusasutust.[1]
2006. aastal ehitati saare põhjaossa lennuväli. Saarel maandub kolm korda Air Tahiti lennuk.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Brash, Celeste; Carillet, Jean-Bernard (2009). Tahiti & French Polynesia, Lk. 236, Lonely Planet Publications. ISBN 1-741-04316-6.
- ↑ 2,0 2,1 Rimatara. Lonely Planet. Vaadatud 18.4.2017
- ↑ Stanley, David (2003). Moon Handbooks Tahiti: Including the Cook Islands, Lk. 244, David Stanley. ISBN 1-566-91412-4.
- ↑ Mueller-Dombois, Dieter; Fosberg, F. R. (2013). Vegetation of the Tropical Pacific Islands, Lk. 244, Springer Science & Business Media. ISBN 1-441-98686-3.
Välislingid[]
| Lõunasaared |
|---|
 Bassi saared: Marotiri • Rapa Iti |