Eurovisiooni lauluvõistlus on Euroopa Ringhäälingute Liidu korraldatav iga-aastane lauluvõistlus. Eurovisioon tähistab Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmestelevisioonide ja- raadiote ühist koostööd.
24. mail 1956 peeti Šveitsis Luganos esimene Eurovisiooni lauluvõistlus. Osalesid Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Šveits, igaüks kahe lauluga. Võitis Lys Assia (Rosa Mina Schärer) esitatud Šveitsi laul "Refrain". Kokku on toimunud Eurovisiooni lauluvõistlus 65 korral ning lauluvõistluste ajaloo jooksul on sellel osalenud 52 riiki ja üle 1500 laulu.
2020. aastal jäi Eurovisiooni lauluvõistlus seos koroonahaiguse pandeemia tõttu esmakordselt ajaloos ära.
Eurovisioni tunnusmeloodia on Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" prelüüdi motiiv.
Osalevad riigid[]
██ Osalenud riigid ██ Riigid, mis ei ole osalenud, kuid kel on see võimalik ██ Riigid, mis on osalenud teise riigi osana, kuid mitte iseseisvalt ██ Riigid, mis on avaldanud soovi osaleda, kuid on loobunud
Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, kellest 27 on vähemalt ühel korral võitnud. Võistlust organiseerivad igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Ringhäälingud erinevatest riikidest saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida kõige populaarsem laulu võistluselt.
Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohas Euroopas, olenemata sellest, et sõnas "Eurovisioon" on sees "Euro". Lähis-Ida riik, Iisrael, on olnud võistlusega seotud alates 1973. aastast. Väljaspool Euroopa piire on üritusest osavõtnud mitu riiki: Iisrael, Küpros ja Armeenia Lääne-Aasiast, Maroko Põhja-Aafrikast ja 2015. aastal debüteerinud Austraalia Okeaaniast. Liibanon ja Tuneesia on kinnitatud võistlusel osalemist, kuid on loobunud. Lauluvõistlusel osalemise vastu on huvi näidanud ka Kasahstan, Fääri saared, Kosovo, Liechtenstein, Katar ja endine Nõukogude Liit 1980. aastate lõpus.
Võitjad[]
65 võistlusel on olnud 68 võitjat – 1969. aastal said 18 punkti nii Hispaania, Holland, Suurbritannia kui ka Prantsusmaa. Kuna puudusid reeglid, kuidas võrdse arvu punktide korral parimat määrata, kuulutati võitjateks kõik neli. Protesti märgiks loobusid järgmisel aastal osalemast Austria, Norra, Portugal, Rootsi ja Soome.
Võitnud on 27 maa laulud. Enim võite on Iirimaal – seitse. Kuus korda on võitnud Rootsi, viis korda Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Suurbritannia, neli korda Iisrael, kolm korda Itaalia, Norra ja Taani, kaks korda Austria, Hispaania, Saksamaa, Šveits ja Ukraina ning ühe korra Aserbaidžaan, Belgia, Eesti, Jugoslaavia, Kreeka, Läti, Monaco, Portugal, Serbia, Soome, Türgi ja Venemaa.
Iirimaale kuulub ka järjestikuste võitude rekord: 1992, 1993, 1994. Kaks korda järjest on võitnud Hispaania (1968 ja 1969), Luksemburg (1972 ja 1973) ning Iisrael (1978 ja 1979).
Ainuke kaks korda võitnud laulja on iirlane Johnny Logan (1980 ja 1987), kes on õieti kolmekordne võitja, sest ta kirjutas ka 1992. aastal Iirimaale võidu toonud laulu "Why Me".
Suurbritannia on 15 korda tulnud teiseks. Kõige edukam võiduta riik on Malta, kes on tulnud kaks korda nii teiseks (2002 ja 2005) kui ka kolmandaks (1992 ja 1998).
Kõige kauem on pidanud võitu ootama Portugal, kes osales esimest korda 1964. aastal, kuid võit õnnestus saada alles 49. korral, 2017. aastal.
Üksteist korda on viimaseks jäänud Norra, kes pole neljal korral saanud ka ühtegi punkti.
| Aasta | Riik | Esitaja | Pealkiri | Punkte |
|---|---|---|---|---|
| 1956 |  Šveits
|
Lys Assia | "Refrain" | |
| 1957 |  Holland
|
Corry Brokken | "Net als toen" | 31 |
| 1958 |  Prantsusmaa
|
André Claveau | "Dors, mon amour" | 27 |
| 1959 | Holland
|
Teddy Scholten | "Een beetje" | 21 |
| 1960 | Prantsusmaa
|
Jacqueline Boyer | "Tom Pillibi" | 32 |
| 1961 |  Luksemburg
|
Jean-Claude Pascal | "Nous les amoureux" | 31 |
| 1962 | Prantsusmaa
|
Isabelle Aubret | "Un premier amour" | 26 |
| 1963 |  Taani
|
Grethe & Jørgen Ingmann | "Dansevise" | 42 |
| 1964 |  Itaalia
|
Gigliola Cinquetti | "Non ho l'età" | 49 |
| 1965 | Luksemburg
|
France Gall | "Poupée de cire, poupée de son" | 32 |
| 1966 |  Austria
|
Udo Jürgens | "Merci, Chérie" | 31 |
| 1967 |  Suurbritannia
|
Sandie Shaw | "Puppet on a String" | 47 |
| 1968 |  Hispaania
|
Massiel | "La, la, la" | 29 |
| 1969 | Hispaania
|
Salomé | "Vivo cantando" | 18 |
| Suurbritannia
|
Lulu | "Boom Bang-a-Bang" | 18 | |
| Holland
|
Lenny Kuhr | "De troubadour" | 18 | |
| Prantsusmaa
|
Frida Boccara | "Un jour, un enfant" | 18 | |
| 1970 |  Iirimaa
|
Dana Rosemary Scallon | "All Kinds of Everything" | 32 |
| 1971 |  Monaco
|
Séverine | "Un banc, un arbre, une rue" | 128 |
| 1972 | Luksemburg
|
Vicky Leandros | "Après toi" | 128 |
| 1973 | Luksemburg
|
Anne-Marie David | "Tu te reconnaîtras" | 128 |
| 1974 |  Rootsi
|
ABBA | "Waterloo" | 24 |
| 1975 | Holland
|
Teach-In | "Ding-a-dong" | 152 |
| 1976 | Suurbritannia
|
Brotherhood of Man | "Save Your Kisses for Me" | 164 |
| 1977 | Prantsusmaa
|
Marie Myriam | "L'oiseau et l'enfant" | 136 |
| 1978 |  Iisrael
|
Izhar Cohen ja Alphabeta | "A-Ba-Ni-Bi" (א-ב-ני-בי) | 157 |
| 1979 | Iisrael
|
Gali Atari ja Milk and Honey | "Hallelujah" (הללויה) | 125 |
| 1980 | Iirimaa
|
Johnny Logan | "What's Another Year" | 143 |
| 1981 | Suurbritannia
|
Bucks Fizz | "Making Your Mind Up" | 136 |
| 1982 |  Saksamaa
|
Nicole | "Ein bißchen Frieden" | 161 |
| 1983 | Luksemburg
|
Corinne Hermès | "Si la vie est cadeau" | 142 |
| 1984 | Rootsi
|
Herreys | "Diggi-Loo Diggi-Ley" | 145 |
| 1985 |  Norra
|
Bobbysocks! | "La det swinge" | 123 |
| 1986 |  Belgia
|
Sandra Kim | "J'aime la vie" | 176 |
| 1987 | Iirimaa
|
Johnny Logan | "Hold Me Now" | 172 |
| 1988 | Šveits
|
Céline Dion | "Ne partez pas sans moi" | 137 |
| 1989 |  Jugoslaavia
|
Riva | "Rock Me" | 137 |
| 1990 | Itaalia
|
Toto Cutugno | "Insieme: 1992" | 149 |
| 1991 | Rootsi
|
Carola | "Fångad av en stormvind" | 146 |
| 1992 | Iirimaa
|
Linda Martin | "Why Me" | 155 |
| 1993 | Iirimaa
|
Niamh Kavanagh | "In Your Eyes" | 187 |
| 1994 | Iirimaa
|
Paul Harrington ja Charlie McGettigan | "Rock 'n' Roll Kids" | 226 |
| 1995 | Norra
|
Secret Garden | "Nocturne" | 148 |
| 1996 | Iirimaa
|
Eimear Quinn | "The Voice" | 162 |
| 1997 | Suurbritannia
|
Katrina and the Waves | "Love Shine a Light" | 227 |
| 1998 | Iisrael
|
Dana International | "Diva" (דיווה) | 172 |
| 1999 | Rootsi
|
Charlotte Nilsson | "Take Me to Your Heaven" | 163 |
| 2000 | Taani
|
Olsen Brothers | "Fly on the Wings of Love" | 195 |
| 2001 |  Eesti
|
Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL | "Everybody" | 198 |
| 2002 |  Läti
|
Marie N | "I Wanna" | 176 |
| 2003 |  Türgi
|
Sertab Erener | "Everyway That I Can" | 167 |
| 2004 |  Ukraina
|
Ruslana | "Wild Dances" | 280 |
| 2005 |  Kreeka
|
Ruslana | "My Number One" | 230 |
| 2006 |  Soome
|
Lordi | "Hard Rock Hallelujah" | 292 |
| 2007 |  Serbia
|
Marija Šerifović | "Molitva" (Молитва) | 268 |
| 2008 |  Venemaa
|
Dima Bilan | "Believe" | 272 |
| 2009 | Norra
|
Alexander Rybak | "Fairytale" | 387 |
| 2010 | Saksamaa
|
Lena | "Satellite" | 246 |
| 2011 |  Aserbaidžaan
|
Ell & Nikki | "Running Scared" | 221 |
| 2012 | Rootsi
|
Loreen | "Euphoria" | 372 |
| 2013 | Taani
|
Emmelie de Forest | "Only Teardrops" | 281 |
| 2014 | Austria
|
Conchita Wurst | "Rise Like a Phoenix" | 290 |
| 2015 | Rootsi
|
Måns Zelmerlöw | "Heroes" | 365 |
| 2016 | Ukraina
|
Džamala | "1944" | 534 |
| 2017 |  Portugal
|
Salvador Sobral | "Amar Pelos Dois" | 758 |
| 2018 | Iisrael
|
Netta Barzilai | "Toy" | 529 |
| 2019 | Holland
|
Duncan Laurence | "Arcade" | 498 |
| 2021 | Itaalia
|
Måneskin | "Zitti e buoni" | 524 |
Laulude keeled[]
Lauludes on kõlanud kokku 57 keelt, sh araabia, bretooni, suahiili, žemaidi, tahiiti, võru ja tehiskeel. 32 korda on võidulaul kõlanud inglise keeles. Järgnevad prantsuse (14), heebrea, itaalia ja hollandi (3), hispaania, norra, rootsi, saksa (2), serbia, horvaadi, taani ja portugali keel (1). 2016. aasta võidulaul "1944" oli kahekeelne: inglise ja krimmitatari. 1966–1973 ja 1977–1998 tohtis laulu esitada ainult vastava riigi keeles.
1973. aastal Norrat esindanud ansambel Bendik Singers esitas laulu "It's Just a Game", kus oli sõnu ja fraase 12 keeles.
Tuntumad esinejad[]
Lauluvõistluse võit on pannud aluse paljude lauljate ja ansamblite rahvusvahelisele karjäärile. Tuntuim ja kõige edukam Eurovisiooni võitja on Rootsi ansambel ABBA, kelle rahvusvaheline edu algas 1974. aastal laulu "Waterloo" võiduga. Aastal 1988 võitis Eurovisiooni prantsuskeelse lauluga Šveitsi esindanud kanadalanna Céline Dion, kelle rahvusvaheline tuntus saabus paar aastat hiljem, kui ta hakkas laulma inglise keeles. Kahekordne võitja iirlane Johnny Logan on saavutanud samuti suurt edu väljaspool Eurovisiooni lauluvõistlust.
Teised rahvusvaheliselt tuntud Eurovisioonil esinenud lauljad ja ansamblid on teiste seas Cliff Richard, Olivia Newton-John, Julio Iglesias, Baccara, Lara Fabian, The Shadows, Nana Mouskouri, Sandie Shaw, Alla Pugatšova, t.A.T.u., Las Ketchup, Dima Bilan, DJ Bobo, Patricia Kaas, Blue, Engelbert Humperdinck ja Bonnie Tyler.
Rekordid[]
Eurovisiooni ajaloo noorim võitja on Sandra Kim, kes esindas 1986. aasta Eurovisioonil Belgiat lauluga "J'aime la vie", kui oli vaid 13-aastasena (väitis end olevat 15-aastane).
Ajaloo vanim meeslaulja on Engelbert Humperdinck (Arnold George Dorsey, sündinud 1936), kes osales 2012. aastal Bakuus lauluga "Love Will Set You Free", mis saavutas 12 punktiga 25. koha.
Vanim naislaulja on udmurdi päritolu Venemaa etnopopansambli Buranovskie Babuški (udmurdi keeles Брангуртысь песянайёс; Brangurti memmed) kõige lühem ja kõige lõbusam liige Natalja Pugatšova (sündinud 1935).
Vanim artist on olnud Šveitsi kollektiivi Takasa liige Emil Ramsauer, kes osales 2013. aastal Malmös 95-aastaselt.
Kõige enam kordi on Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhiks olnud Katie Boyle (aastatel 1960, 1963, 1968 ja 1974).
Kõigi aegade suurim publik oli Kopenhaagenis 12. mail 2001, kui 21 000 pealtvaataja ees võitsid Tanel Padar ja Dave Benton Ivar Musta ja Maian Kärmase lauluga "Everybody".
Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud laule on kirjutaud Saksamaa laulukirjutaja Ralph Siegel, kelle laulud on võistlusel jõudnud 24 korral. 1982. aastal Nicole esitatud "Ein bißchen Frieden" on tema ainus laul, mis on Eurovisiooni lauluvõistluse ka võitnud.
Enim punkte on vana süsteem järgi saanud 2009. aasta võitja Norra esitaja Alexander Rybak lauluga "Fairytale", kogudes 387 punkti. Kolm kõige suurema punktiarvuga võitjat on Põhjamaad. Viis enim punkte kogunud riiki on järgmised:
- Norra: 387 punkti (Alexander Rybak, "Fairytale", 2009)
- Rootsi: 372 punkti (Loreen, "Euphoria", 2012)
- Rootsi: 365 punkti (Måns Zelmerlöw , "Heroes", 2015)
- Venemaa: 303 punkti (Polina Gagarina, "Million Voices", 2015)
- Soome: 292 punkti (Lordi, "Hard Rock Hallelujah", 2006) ja Itaalia (Il Volo, "Grande amore", 2015)
Enim punkte saanud artistid ja lauljad uue, 2016. aastal kasutusele võetud punkti süsteemi järgi:
- Portugal: 758 punkti (Salvador Sobral, "Amar Pelos Dois", 2017)
- Bulgaaria: 615 punkti (Kristian Kostov, "Beautiful Mess", 2017)
- Ukraina: 534 punkti (Džamala, "1944", 2016)
- Iisrael: 529 punkti (Netta Barzilai, "Toy", 2018)
- Itaalia: 524 punkti (Måneskin, "Zitti e buoni", 2021)
Taktikaline hääletamine[]
Riigid, kes sageli üksteisele kõrgeid punkte annavad
Paljud riigid annavad võistlusel kõrgeimad punktid oma naaberriikidele. Samuti annavad kõrgemaid punkte üksteisele samasse poliitiliste liitu kuuluvad või kultuuriliselt lähedal olevad riigid. Punktide andmist mõjutavad ka vastavates riikide elavad vähemusrahvad, näiteks Türgi saab sageli kõrgeid punkte Saksamaalt, Hollandilt, Belgialt, Prantsusmaalt, Prantsusmaalt ja Aserbaidžaanilt või vastupidi ning Iirimaa annab punkte Leedule ja Iirimaale.
Poliitilist hääletamist on kritiseerinud teiste seas paljud lauluvõistlusel osalenud lauljad.
Muud võistlused[]
Eurovisiooni brändi alla kuuluvad ka klassikalise muusika interpreetide võistlus (nn klassika-Eurovisioon), 2003 alustatud juunioride lauluvõistlus ja 2007. aastast tantsuvõistlus.
Varia[]
1956. aastal esimese Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud Lys Assia sai samal võistlusel lisaks ka neljanda koha, kuna ta esines kahe looga.
2002. aastal Tallinnas toimunud 47. Eurovisiooni lauluvõistlusel oli esimest korda lauluvõistluse ajaloos alapealkiri – "A Modern Fairytale" ("Moodne muinasjutt").
Eurovisiooni 50. juubeli puhul plaaniti 2005. aastal selle jaoks korraldada Maailma Eurovisiooni lauluvõistluse kontsert (World Eurovision Song Contest), millest oleks võinud osa võtta ka riigid väljastpoolt Euroopast.[1] Selle asemel toimus aega 22. oktoobril 2005 Kopenhaagenis telesaade "Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest" ("Õnnesoovid. 50 aastat Eurovisiooni lauluvõistlust"), kus poolsajandi parimaks eurolauluks hääletasid Euroopa televaatajad ja žürii Rootsi ansambli ABBA võidulaulu "Waterloo" (1974). Järgnesid Domenico Modugno "Nel blu dipinto di blu" ehk "Volare" (Itaalia 3. koht 1958) ja Johnny Logani "Hold Me Now" (Iirimaa 1. koht 1987). Saatele pealkirja andnud Cliff Richardi "Congratulations" (Suurbritannia 2. koht 1968) jäi Kopenhaagenis 8. kohale.
2015. aasta mais pääses Eurovisiooni lauluvõistlus Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikemalt igal aastal eetrisolev televisiooni muusikavõistlus.[2]
Eesti eurovisiooni lauluvõistlusel[]
| Aasta | Esitaja | Pealkiri | Koht |
|---|---|---|---|
| 1993 | Janika Sillamaa | "Muretut meelt ja südametuld" | 5. (eelvoorus) |
| 1994 | Silvi Vrait | "Nagu merelaine" | 24. |
| 1995 | Ei osaletud, kuna eelmisel aastal saadi eelviimane koht | ||
| 1996 | Maarja-Liis Ilus & Ivo Linna | "Kaelakee hääl" | 5. |
| 1997 | Maarja | "Keelatud maa" | 8. |
| 1998 | Koit Toome | "Mere lapsed" | 12. |
| 1999 | Evelin Samuel & Camille Camille | "Diamond of Night" | 6. |
| 2000 | Ines | "Once in a Lifetime" | 4. |
| 2001 | Tanel Padar, Dave Benton & 2XL | "Everybody" | 1. |
| 2002 | Sahlene | "Runaway" | 3. |
| 2003 | Vaiko Eplik & Ruffus | "Eighties Coming Back" | 21. |
| 2004 | Neiokõsõ | "Tii" | 12. (poolfinaalis) |
| 2005 | Suntribe | "Let's Get Loud" | 20. (poolfinaalis) |
| 2006 | Sandra Oxenryd | "Through My Window" | 18. (poolfinaalis) |
| 2007 | Gerli Padar | "Partners in Crime" | 22. (poolfinaalis) |
| 2008 | Kreisiraadio | "Leto svet" | 18. (poolfinaalis) |
| 2009 | Urban Symphony | "Rändajad" | 6. |
| 2010 | Malcolm Lincoln & ManPower 4 | "Siren" | 14. (poolfinaalis) |
| 2011 | Getter Jaani | "Rockefeller Street“ | 24. |
| 2012 | Ott Lepland | "Kuula" | 6. |
| 2013 | Birgit Õigemeel | "Et uus saaks alguse" | 20. |
| 2014 | Tanja | "Amazing" | 12. (poolfinaalis) |
| 2015 | Elina Born ja Stig Rästa | "Goodbye to Yesterday" | 7. |
| 2016 | Jüri Pootsmann | "Play" | 18. (poolfinaalis) |
| 2017 | Koit Toome ja Laura Põldvere | "Verona" | 14. (poolfinaalis) |
| 2018 | Elina Nechayeva | "La forza" | 8. |
| 2019 | Victor Crone | "Storm" | 20. |
| 2021 | Uku Suviste | "The Lucky One" | 13. (poolfinaalis) |
Viited[]
- ↑ "Eurovisiooni lauluvõistlust tahetakse muuta ülemaailmseks". Postimees. 12. jaanuar 2004
- ↑ "Eurovision recognised by Guinness World Records as the longest-running annual TV music competition (international)". guinnessworldrecords.com. 23. mai 2015