| Türkmenistan (türkmeeni) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Aşgabat | ||||
| Rahvaarv | 5 528 627 (2020)[1] | ||||
| Pindala | 491 210 km² | ||||
| Ajavöönd | UTC+05 | ||||
| Ametlikud keeled | türkmeeni | ||||
| Rahaühik | Türkmenistani manat (TMT) | ||||
| Liiklus | parempoolne | ||||
| Tippdomeen | .tm | ||||
| Suunakood | 993 | ||||
Türkmenistan on riik Kesk-Aasias. See piirneb loodes Kasahstaniga, loodes ja idas Usbekistaniga, kagus Afganistaniga ning lõunas Iraaniga. Läänes on Kaspia meri.
Türkmenistan oli Nõukogude Liidu liiduvabariik. Türkmenistan iseseisvus 27. oktoobril 1991. Türkmenistan on tänapäeval maailma üks suletumaid ja autoritaarsemaid riike.
Geograafia[]
Türkmenistani topograafiline kaart
Türkmenistani pindala on 491 210 km², millega on see maailmas pindalalt 54. riik. Maismaapiiri pikkus on 4158 km. Riigipiiri pikkus Afganistaniga on 804 km, Iraaniga 1148 km, Kasahstaniga 413 km ja Usbekistaniga 1793 km. Läänes piirneb Türkmenistan Kaspia merega (rannajoone pikkus 1768 km).[1]
Suur osa riigist on madal ja suurema osa sellest hõlmab Karakumi kõrb. Keskmine kõrgus merepinnast on 230 meetrit. Türkmenistani lõunaosast ulatub Kasahstanini Turaani madalik, mille madalaim punkt Türkmenistanis on Aktšanaja nõgu (81 meetrit allpool merepinda).[1] Riigi edelaosas Iraani piiril asub Köpetdagi mäestik, mille kõrgeim tipp Türkmenistanis on Şahşahi mägi (2912 meetrit). Samuti tõuseb maapind riigi kaguosas Afganistani piirile lähenedes. Seal paikneb Köýtendagi mäestik, kus asub Türkmenistani kõrgeim mäetipp Aýrybaba (3138 m).
Suurimad jõed on Afganistanist alguse saavad Murghab ja Hari ehk Tejen, mis mõlemad lõpevad Karakumi kõrbes. Iraanist Türkmenistani ulatuv Atrek on lühem ja see suubub Kaspia merre vaid suurvee ajal. Riigi kirdeosas Usbekistani piiril voolab Amudarja jõgi, mille vee hulk on niisutussüsteemide tõttu tunduvalt vähenenud ja see kuivab enne Araali järve riismeteni jõudmist. Riigi loodeosas Kaspia mere ääres asub Garabogazi laht, mida ühendab Kaspia merega kitsas (kuni 200 m) väin. Garabogazi laht on üks kõige suurema soolsusega veekogusid maailmas ja suure soolsuse tõttu elu lahes peaaegu puudub. Türkmenistani ja Usbekistani piiril asub 3955 km² suurune Sarygamyşi järv.
Kliima[]
Suuremas osas Türkmenistanis, välja arvatud Kaspia mere rannikul, valitseb mandriline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, sageli tõuseb õhutemperatuur üle 30 °C. Karakumi kõrbes võib õhutemperatuur tõusta ka üle 50 °C. Kaspia mere rannikul on jahedam, kuid niiskem. Talvel on riigi põhjaosas keskmine õhutemperatuur −10 °C ja lõunaosas 0 °C. Kõige enam sajab mägedes, kus suurem osa sademetest langeb talvel ja kevadel.
Elustik[]
Valge saksauul on Karakumi kõrbes tavaline
Türkmenistanis on loendatud kokku üle 2000 liigi soontaimi, sh 462 haruldast ja endeemset liiki. Kõige suurem elurikkus on mägedes riigi lõunaosas, kus kasvavad mitmed majanduslikud tähtsad viljapuud, muuhulgas idadiospüür, harilik mandlipuu, hapu kirsipuu, harilik granaadipuu ja harilik viigipuu.
Köpetdagi mäestik kevadel
Köpetdagi mäestikus esinevad madal pooligihaljas võsa šibljak, kadakametsad ja jõe orgudes paiknevad lammimetsad. Šibljakis domineerivad turkmeenia vaher (Acer monspessulanum), viirpuud (Crataegus spp.) ja harilik asteltürn (Paliurus spina-christi). Kõrgemates mägedes domineerivad viirpuud, turkmeenia kadakas (Juniperus turcomanica) ja kaukaasia tseltis (Celtis caucasica). Mäetippudes kasvavad kõrrelised ja padjandtaimed. Kõrbetes ei esine suvel peaaegu üldse sademeid ja sel ajal esineb seal väga vähe taimi. Talvel tärkavad vihma saabudes õistaimed, näiteks luste (Bromus spp.), malkolmia (Malcolmia spp.), ambralill (Amberboa spp.) ja ogaküünis (Koelpinia spp.). Märtsis ja aprillis tärkavad lühikese elueaga efemeersed taimed. Alluviaaltasandikel kasvavad ogamalts (Salsola spp.), käbiefedra (Ephedra strobilacea), must saksauul (Haloxylon ammodendron) ja valge saksauul (Haloxylon persicum).
Pärsia leopard
Türkmenistanis elab kokku 91 liiki imetajaid. Ohustatud imetajate hulka kuuluvad muuhulgas pärsia leopard (Panthera pardus tulliana), ilves, vööthüään (Hyaena hyaena), manul (Otocolobus manul), luitekass (Felis margarita), karakal (Caracal caracal), kaspia viiger (Pusa caspica), punahirv (Cervus elaphus), pulstikkits (Capra aegagrus) ja keerdsarvkits (Capra falconeri). Palju on roomajaid, kokku 82 liiki. Muuhulgas elutsevad riigis kõrbevaraan (Varanus griseus), euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis), stepikilpkonn (Agrionemys horsfieldii), veenastik (Natrix tessellata) ja harilik eefa (Echis carinatus). Kahepaikseid on loendatud vaid viis liiki. Jõgede ja järvedes elab 124 liiki mageveekalu, kellest enamus on endeemsed. Linnuliike on ligi 400. Kõige tavalisemad linnuliigid on tuttlõoke (Galerida cristata), aasia kivikana (Alectoris chukar), jahifaasan (Phasianus colchicus), kaljutuvi (Columba livia), turteltuvi (Streptopelia turtur) ja suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis).
Riik[]
_02.jpg){kind=link}
Gurbanguly Berdimuhammedow
Riiki juhib president Gurbanguly Berdimuhammedow, kes on alates 2007. aastast ametisse valitud kolm korda. Enne seda oli ta eluaegse presidendi Saparmyrat Nyýazowi asetäitja ja tema surma järel presidendi kohusetäitja. Viimased presidendivalimised toimusid 2017. aasta detsembris ning Berdimuhammedow võitis 97,69 protsendilise toetusega. Valimisi peetakse ebademokraatlikeks. President on ühtlasi valitsusjuht. Valitsus koosneb presidendi määratud ministritest.
2020. aasta septembris vastu võetud põhiseadusmuudatusega muudeti Türkmenistani parlament kahekojaliseks. Senisest 125-liikmelisest ühekojalisest parlamendist (Mejlis) sai praeguse parlamendi alamkoda. Ülemkojaks sai 56-kohaline Rahvanõukogu (Halk Maslahaty), mis loodi 2017. aastal ja mille aluseks oli traditsiooniline Vanamate Nõukogu.[2]
Kõik riigis tegutsevad erakonnad toetavad presidenti, mitteametlik ja väike opositsioon tegutseb välismaal.
Freedom House annab Türkmenistanile 100-punktisel vabaduste skaalal kaks punkti, iseloomustades seda repressiivse autoritaarse riigina, kus poliitilised ja kodanikuvabadused puuduvad peaaegu täielikult.
Haldusjaotus[]
Riik jaguneb viieks vilajetiks, pealinn Aşgabat on eraldi haldusüksus.
| Haldusüksus | Halduskeskus | Elanikke (2005) | Pindala |
|---|---|---|---|
| Ahali vilajett | Änew | 939 700 | 97 160 km² |
| Balkani vilajett | Balkanabat | 553 500 | 139 270 km² |
| Daşoguzi vilajett | Daşoguz | 1 370 400 | 73 430 km² |
| Lebapi vilajett | Türkmenabat | 1 334 500 | 93 730 km² |
| Mary vilajett | Mary | 1 480 400 | 87 150 km² |
Rahvastik[]
2020. aasta juuli hinnangul oli Türkmenistani rahvaarv 5 528 627, kuid mõnede allikate järgi võib elanike arv viimase kümne aasta jooksul toimunud suure väljarände tõttu olla ka 1 või 2 miljonit vähem.
85% elanikest moodustavad türkmeenid, 5% usbekid ja 4% venelased. Ametlik riigikeel on türkmeeni keel, mida kõneleb emakeelena 72% rahvastikust. 89% rahvastikust moodustavad moslemid, õigeusu järgijaid on 9%.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Vilajett | Elanikke (2006) |
|---|---|---|---|
| 1. | Aşgabat | – | 823 013 |
| 2. | Türkmenabat | Lebapi | 237 988 |
| 3. | Daşoguz | Daşoguz | 204 949 |
| 4. | Mary | Mary | 115 947 |
| 5. | Balkanabat | Balkani | 87 600 |
Majandus[]
Sisemajanduse kogutoodang oli 2018. aastal 40,8 miljardit dollarit. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2018. aastal 14 845 dollarit, millega oli Türkmenistan maailma riikide seas 113. kohal. Sisemajanduse kogutoodang jagunes 2017. aastal sektorite kaupa järgnevalt: põllumajandus (7,5%), tööstussektor (44,9%) ja teenindussektor (47,7%).[1]
Põllumajandussaaduste hulka kuuluvad piim, nisu, puuvill, tomatid, kartulid, arbuusid, viinamarjad, suhkrupeet, veiseliha ja riis.[1]
Tööstusharude hulka kuuluvad maagaasi- ja naftatööstus, tekstiilitööstus ning toiduainete töötlemine.[1]
Eksport ületab impordi. 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 7,458 miljardit dollarit. Peamine ekspordipartner on Hiina (82%). Peamised ekspordiartiklid on maagaas, rafineeritud nafta, toornafta, puuvillakiud ja väetised.[1] Umbes 80% ekspordist sõltub maagaasist ja naftast. Maagaasi ekspordi poolest on Türkmenistan maailmas neljandal kohal[3] 2017. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 4,571 miljardit dollarit. Tähtsamad impordipartnerid olid 2019. aastal Türgi (25%), Venemaa (18%), Hiina (14%) ja Saksamaa (6%). Peamised impordiartiklid on rauatooted, põllumajandusmasinad, ravimid ja ringhäälinguseadmed.[1] Kaubanduspartnerite vähesus ja liigne sõltuvus Hiinast on Türkmenistanis esile toonud kriisi.
Meedia[]
Kõik Türkmenistani väljaanded, tele- ja raadiokanalid on riigi kontrolli all. Piirideta Ajakirjanike ajakirjandusvabaduse pingereas on Türkmenistan 180 riigi seas eelviimasel kohal Põhja-Korea ees.
Interneti kasutab umbes veerand riigi elanikest ja püsiühendusi on kogu riigis umbes 4000. Ligipääs on võimaldatud vaid äärmiselt tsenseeritud versioonile internetist.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 1992. aastal, praegusel kujul 2001. aastast.
Vapp[]
Võeti kasutusele 2003. aastal.
Hümn[]
Riigihümn on "Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni". Praegusel kujul 2008. aastast.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Turkmenistan. The World Factbook. CIA. Vaadatud 19.5.2021
- ↑ "Türkmenistani riigipea kinnistas isikukultust". postimees.ee. 1.4.2021. Vaadatud 19.5.2021
- ↑ Turkmenistan Exports. tradingeconomics.com. Vaadatud 19.5.2021