- Lõuna-Dakota linna kohta vaata artiklit Dallas (Lõuna-Dakota).
Dallase kesklinn
Dallas on linn USA-s Texase osariigis Trinity jõe kaldal. See on elanike arvult USA üheksas ja Texase suuruselt kolmas linn. Elanike arv on 2019. aasta seisuga 1 343 573. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas seal 1 197 816 inimest. Dallase-Fort Worthi linnastus elab üle seitsme miljoni inimese.
Linn on ajalooliselt olnud nafta- ja puuvillatootmiskeskus ning seal ristuvad paljud raudteeliinid. Linna põhiosa asub Dallase maakonnas, mille halduskeskus linn on. Väike osa Dallasest asub ka Collini, Dentoni, Kaufmani, Tarranti ja Rockwalli maakonnas.
Ajalugu[]
Dallase piirkonnas elasid esimestena kado indiaanlased. 1819. aastal USA ja Hispaania vahel sõlmitud Adamsi-Onísi lepinguga, mis määras Uus-Hispaania põhjapiiriks Red River, läks Dallase piirkond Hispaaniale. See püsis Hispaania võimu all kuni 1821. aastani, mil Mehhiko iseseisvus Hispaaniast ja see piirkond hakkas paiknema Coahuila y Tejase provintsis. 1836 eraldus Mehhikost Texase vabariik. Esimese püsiasula rajas Dallase alale 1841 Tennesseest pärit jurist ja kaupmees John Neely Bryan. Nime "Dallas" päritolu on ebaselge. See võib pärineda ühelt asunikult Joseph Dallas või USA asepresidendilt George M. Dallas. Dallasesse rajati Charles Fourier' mõjutustega utopistlik-sotsialistlik kommuun La Réunion.
2.veebruaril 1856 sai Dallas linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama ja sinna saabus teiste seas prantsuse, belgia, saksa ja šveitsi asunikke. Dallase majanduslik tähtsus hakkas kasvama raudteede jõudmisega linna 1870. aastatel. Linnast sai kaubandus-, rahandus- ja transpordikeskus, mis meelitas töölisi mujalt USA-st. Sajandivahetuseks oli Dallas saanud Edela-USA juhtivaks hulgikaubandusturuks. Tähtsaim majandusharu oli puuvilla tootmine. 1893. aasta majanduslanguse tagajärjel suleti paljud ettevõtted ja pangad, samuti langesid puuvilla, saematerjali ja jahu hind. Linn taastus 1898. aastaks.
1890. aastal liideti Dallasega East Dallas, millega sai linnast Texase suurim. 1903. aastal sai Dallase osaks ka Oak Cliff. 1909. aastal valmis esimene pilvelõhkuja Mississippist läänes, 15-korruseline Praetorian Building, mis oli mõnda aega Texase kõrgeim hoone. 1908. aasta juulis tabas linna üleujutus, kui üle kallaste tõusis Trinity jõgi.
Suur depressioon mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati naftamaardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus.
22. novembril 1963 mõrvati Dallases 35. USA president John F. Kennedy. 1973. aastal avati Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam. See meelitas paljud ettevõtted Dallassesse oma peakorteri ehitama. 1970.−1980. aastatel tabas linna kinnisvarabuum, sh valmis Dallasse kesklinna kaasaegne siluett.[1] 1980. aastate alguses oli kõrgpunktis nafatööstus.
Kliima[]
Dallases valitseb niiske lähistroopiline kliima. Suvel põhjast ja läänest puhuvad soojad ja kuivad tuuled toovad kuuma ilma, kui õhutemperatuur tõuseb sageli 40 °C lähedale. Talved on pehmed, keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 8,3 °C. Talvel võib põhjast tulla tugev külmafront Texas Norther, mil õhutemperatuur võib langeda kiiresti paarikümne kraadi võrra. Lumesadu esineb tavaliselt 1–2 päeval aastas. Kevaditi põhjast lõunasse liikuvad külmad õhumassid põrkuvad sooja ja niiske õhuga, mille tulemusena tekivad äikesetormid, tugevad vihmahood, rahe ja tornaadod. Tornaadod on Dallasele kõige suurem looduslik oht, kuna linn asub Tornado Alley piirkonna keskmes. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Dallases on 45 °C, mis mõõdeti 26. ja 27. juunil 1980. Madalaim temperatuur mõõdeti 18. jaanuaril 1930, mil oli −19 °C külma. Aastane keskmine sademete hulk on 955 mm.
Transport[]
Läbi linna kulgevad osariikide vahelised kiirteed I-20, I-30, I-35 ja I-45. Dallases asuv viietasandiline teesõlm High Five Interchange on üks maailma suurimaid.
Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam on lennuliikluse poolest maailmas kolmandal ja reisijate arvult kümnendal kohal.
Ühistransporditeenuseid osutab Dallases Dallas Area Rapid Transit. Ühistranspordiliinidest toimivad Dallases ja selle eeslinnades bussi-, kergraudtee- ja linnalähirongiliinid. Dallases asub Chicago ja Los Angelese vahel kulgeva Amtraki reisirongiliini peatus.
Vaatamisväärsused[]
Dallases asub 1888. aastal asutatud Texase esimene loomaaed. Dallase kesklinnas paikneb Pariisi Palais Garnier' eeskujul ehitatud Wilson Building. Texase Kooliõpikute Hoidla kuuendale korrusele, kust Lee Harvey Oswald tulistas 1963. aastal John F. Kennedyt, on rajatud John F. Kennedy mõrva teemaline muuseum Sixth Floor Museum.
Kultuur[]
1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuv Deep Ellum. Tolle aja džäss- ja bluusmuusika tähtsamad esindajad, nagu Huddie "Leadbelly" Ledbetter ja Blind Lemon Jefferson, esinesid Ella B. Moore's Park Theater'is, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, muusikagruppe, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.[1]
1872. aastal asutati Dallases Thompsoni varieteeteater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused. 1921 avati Little Theater of Dallas. 1955. aastal loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusi Frank Lloyd Wrighti kavandatud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastane Dallase rahvusvaheline filmifestival.[1]
Sport[]
Dallas on Houstoni kõrval Texase spordielukeskus. Esimesed spordiklubid rajati 19. sajandil, mil oli populaarseim hobuste võiduajamine. Dallases on esindatud kõik USA tähtsamatesse spordisarjadesse kuuluvad klubid. Linnas tegutsevad ameerika jalgpalliklubi Dallas Cowboys, korvpalliklubi Dallas Mavericks, pesapalliklubi Texas Rangers ja jäähokiklubi Dallas Stars.
1984. aastal toimus Dallases Fair Parkil Vormel-1 etapp.
Sõpruslinnad[]
Dallasel on kaksteist sõpruslinna:[2]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Dallas, TX. The Handbook of Texas Online
- ↑ "Sister & Friendship Cities". dallasecodev.org. Vaadatud 9.4.2021