< Chamonix 1924 St. Moritz 1928>
1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud, mis toimusid 25. jaanuarist kuni 5. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix's.
Võistluste toimumine pandi paika 1921. aastal Pariisis. Võistlused toimusid nime all Semaine Internationale des Sports d'Hiver ("Rahvusvaheline talispordi nädal"). Toimumise ajal ei loetud neid võistlusi ametlikult veel olümpiamängudeks, kuid need toimusid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) egiidi all.
Olümpiamängud avas Prantsusmaa Olümpiakomitee liiga Gaston Vidal. Olümpiavande andis prantsuse patrullsuusataja Camille Mandrillon.
Mängudel osalenud sportlaste arv pole täpselt teada. Rahvusvahelise Olümpiakomitee pakub osalenud sportlaste arvuks 258. Mängude ametliku aruande kohaselt osales 293 sportlast. Sportlaste arvuks on välja toodud ka arvud 291 ja 313. Naissportlasi osales 13.
Võistlusprogramm[]
- Pikemalt artiklis 1924. aasta taliolümpiamängude võistlusprogramm
1924. aasta taliolümpiamängudel oli kavas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, tänapäevase laskesuusatamise eelkäija patrullsuusatamine ja suusahüpped. Jääkeegel ja patrullsuusatamine olid alguses näidisalad, kuid 2006. aastal muutis ROK need alad ametlikeks võistlusaladeks. Medalialasid oli kokku 16.
Kõige esimeseks taliolümpiamängude olümpiavõitjaks tuli ameeriklane Charles Jewtraw, kes võitis 26. jaanuaril kiiruisutamise 500 meetri distantsi.
Iluuisutamise meeste üksiksõidus tuli olümpiavõitjaks rootslane Gillis Grafström, kes oli sel alal võitnud kuldmedali ka neli aastat varem, mil iluuisutamine oli veel suveolümpiamängude kavas.
Kõige noorim osavõtja oli 11-aastane Norra iluuisutaja Sonja Henie, kes jäi naiste üksiksõidus küll viimaseks, kuid tuli kolmedel järgmistel mängudel sel alal olümpiavõitjaks.[1]
Edukaim riik oli Norra, kelle sportlased võitsid 17 medalit, sealhulgas neli kuldset, millest kolm kahevõistleja ja murdmaasuusataja Thorleif Haug. 50 kilomeetri murdmaasuusatamises ja kahevõistluses hõivasid Norra sportlased kõik poodiumikohad. Alguses pälvis Haug lisaks pronksmedali suusahüpetes, kuid mitu aastakümmet hiljem avastati, et Haugi punktid olid valesti kokku loetud, mistõttu tõusis pronksmedali kohale alguses neljanda koha saanud ameeriklane Anders Haugen. Haugen sai oma medali kätte 1974. aastal.
Medalitabelis paigutus 11 medaliga, sealhulgas nelja kullaga teiseks Soome. Kiiruuisutaja Clas Thunberg tõi Soome viis medalit, võites medali kõigil viiel alal: kolm kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi. Kaheksa riiki võitsid mängudel vähemalt ühe kuldmedali, medaliriikidest jäid kullata ainult Belgia ja korraldajariik Prantsusmaa.
Osalenud riigid[]
1924. aasta taliolümpiamängudest võtsid osa 16 riigi sportlased. Saksamaad mängudele ei lubatud, mistõttu korraldasid sakslased oma mängud nimega Deutsche Kampfspiele.
Algselt pidi Eestit neil mängudel esindama kiiruisutaja Christfried Burmeister, kes aga osalemisest loobus. Teade tema loobumisest jõudis korraldajate kätte liiga hilja, mistõtt oli avatseremoonial Eesti lipp siiski esindatud.
1924. aasta taliolümpiamängudel osalenud riigid koos sportlaste arvuga:
|
Medalitabel[]
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Norra | 4 | 7 | 6 | 17 |
2. | Soome | 4 | 4 | 3 | 11 |
3. | Austria | 2 | 1 | 0 | 3 |
4. | Šveits | 2 | 0 | 1 | 3 |
5. | USA | 1 | 2 | 1 | 4 |
6. | Suurbritannia | 1 | 1 | 2 | 4 |
7. | Rootsi | 1 | 1 | 0 | 2 |
8. | Kanada | 1 | 0 | 0 | 1 |
9. | Prantsusmaa | 0 | 0 | 3 | 3 |
10. | Belgia | 0 | 0 | 1 | 1 |
Kokku | 16 | 16 | 17 | 49 |
Viited[]
- ↑ I taliolümpiamängud, Chamonix 1924. ohtuleht.ee. Vaadatud 10.2.2018
Välislingid[]
- 1924. aasta taliolümpiamängud ROK-i kodulehel
- "Chamonix 1924. Esimestel taliolümpiamängudel lehvis ka Eesti lipp". Postimees. 2.2.2018
Taliolümpiamängud |
---|
1924 • 1928 •1932 • 1936 • 1948 • 1952 • 1956 • 1960 • 1964 • 1968 • 1972 • 1976 • 1980 • 1984 • 1988 • 1992 • 1994 • 1998 • 2002 • 2006 • 2010 • 2014 • 2018 • 2022 |